...Ka 2008.aastal toimus Langenloisis, Austrias, sümpoosion
Private Plots & Public Spots. Eelmise
aasta sümpaatsetest muljetest ajendatuna sai sellelgi aastal kokku aetud
huviliste seltskond, et minna kuulama, mida räägivad moodsast
aiakunstist oma ala parimad ning kuidas näevad välja selle aasta parimad
konkursitööd (on ju eelpoolmainitud nimega üritus ka võistlus kaunimate
ja innovatiivsemate eraomanduses aedade kujunduste vahel).
Et nagunii oli sõita vaja "peaaegu üle Alpide", siis tekkis mõte
külastada Firenzet, millest omal ajal nii ülbelt mööda sai sõidetud ning
valikut omaaegsetest Medicite villadest, kusjuures inspiratsiooni,
milliseid neist võiks külastada, andsid
Giosto Utensi lunetid. Itaalia - peale
Birra Moretti, Leonardo ja Duce on seal ka Vahemeri. Hiline supelus
Joonia meres oli möödunud suve arvestades peaaegu et reisiplaanides
esimesel kohal. Muidugi - ka marsruudi valikul sinna sõites jäid teele
mõned huvitavad kohad, erialaselt ehk Grazis, Austrias ja
"rekreatiivselt" Egeris, Kaunite Naiste Orus.
Üle pika aja sai taas sõidetud 9-kohalise bussiga ning ikka -
rendikaga vanast heast Metra-st.
Kahjuks vana Ford Transit, millele mõeldes süda soojaks läheb saadaval
ei ole; see -eest seekordne Nissan osutus väga paslikuks nii kiirteel,
avatud maastikul kui mägedes... Nii me siis kulgesime, kilomeeter
kilomeetri järel, arvestades aega a la mitu kilomeetrit jõuab
läbida ühe veiniga...
***
Itaalia, õigemini Toskaana, oli endiselt kaunis, eriti kui sõita
väikeseid kaljude vahel looklevaid teid, mis viivad läbi jõeorgudes
laugete nõlvade vahel laiuvatest viinapuuväljadest, murenenud krohviga
väikestest punavate katustega küladest - kus silmi kissitades võiks
arvata, et iga hoone neis on
Alberti enese ehitatud.
Ja muidugi pasta! Väikeses külakese söögikohas birrat rüübates, kus
kahtlane interjöör seab esialgu umbusklikule eestlasele teatud kahtlused
serveeritavale söögile, serveeritakse pastaroog päikesekuivatatud
tomatite ja ohtra parmesaniga, mis teeks ilmselt silmad ette väga
paljudele meie söögikohtadele, mis pastaroogi teevad. Aga ma ei virise -
au ja kuusus Eesti kokkadele, kes selles sombuses ja nukravõitu kliimas
püüavad siiski tükikest Itaalia päikest omal viisil toitudesse panna -
seepärast, süües raekoja platsil külmal novembrihommikupoolikul
tagliatellesid, meenub päikeses kuivavate piiniakäbide lõhn, pisut
tolmune unine külake, taamal vanahärra puust käruga midagi mäest üles
lükkamas, ja soe naeratus pastat serveerinud itaallannalt...
Muidugi - Firenze on... ilus, inspireeriv. Napp kaks päeva, mis selles
linnas sai veeta on väga-väga vähe, otsustasin katedraali kuplist
kitsast trepist alla ronides, et pean siia kindlasti tagasi tulema - nii
palju on vaadata, mida peab nägema! Firenze... Õhtune panoraam, mille
fookuses on Brunelleschi kuppel! Peegelsile Arno jõgi peegeldab Ponte
Veccio, samas terendab Palazzo Vecchio rohmakavõitu torni siluett. Kui
sõita linnasüdamest eemale, mõnda Arno oru nõlval rippuvasse villasse -
siis tahes-tahtmata avastad end jällegi vaatamase Firenze südamele,
mille keset tähistab Katedraali kuppel. Küpressid, piiniad, oliivisalud,
viinamarjaväljad soojas päikeseloojangus... Küpressiridade vahelt
piiluvad valgefassaadilised ja punasekatuselised villad - see ilmselt
ongi selle reisi põhimulje. Ehk veel õige pisut grappat... ja metsik
tuul Katedraali katusel.
* * *
Kahjuks olin teinud reisiplaanides kahetsusväärse valearvestuse, mõeldes
Langenloisi ürituse paar päeva hilisemaks... Seetõttu jõudsime küll
Firenzesse, kuid pikemalt seal olla, veel vähem tagasiteel Austriasse
Palladio villasid või Garda järve ja seal paiknevaid villa romanasid
vaadata kahjuks ei jõudnud. Ent hoolimata ajalisest ikaldusest oli
seltskond väga hea ja see kompenseeris metsikust läbisõidust pingi
maitse suus. Ja ka teadmine, et kolmapäeva õhtul Firenze toomkiriku
trepil kohtume heade sõpradega - ka see lisas reisile nüansi, mida varem
sellisel kujul pole kogenud.
Aga aitähh teile, Pille, Mati, Kärt-Mari, Ebu, Sirle, Ets, Kersti,
Liisi, Nele, Mart, Heiki, Mare! - minu meelest oli päris hea ja vaimu
värskendav reis!
Aga kuidas läks, näitavad kõige paremini allpoololevad fotod. Osa
külastatud sihtkohti leiab ka allolevalt kaardilt - kõiki kohti
kaugeltki, mida kaart näitab, külastada ei jõudnud...
Fotod: Sulev Nurme, Kärt-Mari Paju
