|
Reisimisega on nii, et kui peale esimest korda
ei meeldi, siis ilmselt ei meeldi. Mina andsin näpu 1993. a, kui istusin
paari hea sõbraga kummipaati, et avastada Eestimaad ning paar aastat
hiljem sõbra Ford Sierrasse, et vaadata Eestist välja. Eks
kaheksakümnendatel sai erinevatel põhjustel käidud idapiiri taga, küll
kurgiturus, küll kontserdil, küll klassiekskursioonil, kuid see oli
teistmoodi - õhtusöögi jaoks ei olnud vaja leida lõkke- ja telgikohta
või muretseda, kas priimusepenssu jätkub ka hommikuse seljanka
keetmiseks piisavalt. Nüüd on see nagu haigus - kui vahepeal ära minna
ei saa, siis hakkab lõpuks täitsa halb...
Loe
edasi...
* * *
|
