Autoga läbi Itaalia - augustis 2001

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

 

  Tripi kaart | Itaalia 2014 | Austria-Itaalia 2008 | Tagasi


 

Proloog

Järgmine

 

20. august - 02. september 2001

 ra

Crew. Pompeij

| Üles |

 

Tartus, 22. aastat hiljem...


Vanu reisipäevikuid sirvides avastasin, et olen kunagi hakanud 2001. a Itaalia reisipäevikule veebiformaati andma, ent see on millegipärast jäänud toppama. Seega Jumala abiga proovin seekord lõpuni minna. Arvuti kõrval on kiirköitjas reisipäevik - kamba peale kokku kirjutatud reisikiri, mis on käinud läbi koopiamasina ja seepärast kaotanud servadest kohati osa teksti. Päevik on ehe – igaüks võis sinna endale sobival ajahetkel kirjutada, mis parajasti pähe tuli. Kõik see kokku on takkajärgi lugedes hüplik, eklektiline, kohati naljakas, kohati piinlik, kohati veidergi, kuid üliehe ja rõõmsameelne – nagu me isegi mitukümmend aastat nooremana. Pilte reisist on kah mõistlikult – oli paberfotode ajastu loojanguaeg - film oli kallis ja piltide ilmutamine samuti. Itaalias mul igatahes digikaamerat ei olnud ja nii on siia päeviku juurde skännitud nii enda, kui teiste reisiliste fotosid... Kokku on mul neid selt reisilt üldse umbes viiekümne ringis...


Kirjutan asjad üles nii nagu reisipäevikus kirjas. Ilmselt jäävad puudu küll mõned laused lehtede servadelt, mis toona päevikut reisikaaslastele paljundades koopiamasinasse kaduma on läinud. Ja võtan vabaduse kirjavahemärke kasutada. Muidugi, lugedes neid jutukatkeid, mida keegi üles tähendas, jääb palju kaadri taha - keegi ei viitsinud hakata reisipäevikusse üles kirjutama aastaarve selle kohta, millal Peetri kirik ehitati ja mida kõike tegelikult vaadata jõuti. Aga see ei olnud toona esmatähtis. Sellegipoolest me olime innukad ja tublid turistid igatahes ja jõudsime veini kõrvale ära vaadata enamuse põnevat, mida tee ääres näidati.. Isegi ei mäleta enam paljude stseenide konteksti või kohtigi, ent on nii nagu toona kirjutatud on... Ja mis siin ikka pikalt heietada, käivitan ajamasina ja leian end ühel augustikuu pühapäeva pärastlõunal AD 2001 Kuivastu sadamast.
 

.... Niisiis...

 

Fotod: Sulev Nurme, Hele Nurme, Eero Tali, Mati Mäe

 

Hotell Slovakkias

| Üles |

 


Üles | Järgmine

 

Reisipäeviku kaart

| Üles |

 

 


 

19.08.2001. Pühapäev
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

Sulev
Kl 20.00. Kuivastu praamijaamas. 75150 – seda näitas spidokas Kuressaares. Kaks hääletajat said meiega Kuressaarest Kuivastusse.

Laima
Šau! Olen Laima ja me alustasime oma maratoni Eesti-Itaalia-Eesti kl 23:33:45. Tegelikult on õige aeg alustada esimest ringi :).

Margus
Täna on selline kord, et juht võtab igal ringil esimese lonksu. Mina olen järgmine.

Mati
Sulevi idee täiesti vastuvõetav (takkajärgi märkus – puudutas ilmselt juhile esimese lonksu andmist)! Ja reisiks eelnevalt mõned pisikesed soovid:
1) et piirid ja politsei (miilits) ei nöögiks;
2) et masinaga midagi ei juhtuks;
3) et ilm ka alt ei veaks.
Ja et kokkuvõtteks oleks kõigil palju toredaid muljeid.

Kaupo
Ciao. Kaupo siin. Algus paistab tore olevat. Eks näis, mis siin juhtuma hakkab, kui esimene pudel otsa saab.

Hele
Enne Audrusse jõudmist jooksis meie bussi eest valge kass läbi – see toob ju kindlasti õnne. Nii et kõigile PALJU ÕNNE reisi alguse puhul.

Eero
23:43 - Pärnu, ja palju õnne!

Hedi
Kas see Pärnu ei lõpegi ära! Tahan juba soojale maale!

Anu
Ringe on olnud juba 5 või 6 ja peaasi, et kusagil „aega ei raisataks ja võetakse need veinid“; aga Itaalia tuleb niikuinii!
 


 

20.08.2001. Esmaspäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Hele
Kell on 00:40. Jõudsime Lätti. Sulev avas ukse, et suhelda piirivalvuriga. Ja 00:48:45 tõsteti tõkkepuu üles.
Läti möödus peamiselt magades, va Sull, kes õnneks sõitis. Nüüd on juba Leedu piir. Kell on 03:30...


03:44. Juba liigume. NB! Leedu kindlustust on odavam liti eest osta – vahe on u 4 dollarit.


Mati
Oleme Leedus - piiril ei tahetud... Kuna kirjutan pimedas ja lause algus läks meelest ära, ei oska seda enam lõpetada.


Sulev
6:16. Mati läks rooli. Poola piirini on u 50 km. Leedus on ikka päris head teed. Konjak muuseas ei pane magama, vaid ergutab. Tuleb tuld anda, et säiluks mingisugunegi lootus jõuda õhtuks Egerisse.
7:31. Ladzijai piiripunkt. Väga nilbe ümbersõit oli. Tänu sellele ei saanud Kalvariasse (piiripunkti) minna. Nüüd vahime siin nagu jobukesed. Ahjaa. Enne Läti-Leedu piiril tõmmati meid 4 taalaga lohku. Ei tea, mida siin tehakse.


Hele
Siin jobutatakse, mitte midagi ei toimu juba tund aega. Väga kurb on oma kallist aega siin nilbel piiril raisata.


Laima
8:50 lahkusime Poola piirilt. Ees paistab Euroopa. Saaks veel hambad puhtaks – (siis) ja võib hakata nautima Poola teid.


Hele
10:15. Saimegi hambaid loputada – portveiniga. See on nüüd otsas ja me ootame huviga söömispaika. Järvest sõitsime mööda ja just praegu möödusime ühest eelmise aasta reisi söömispaigast. Portvein oli päris joodav – vähemat soe hakkas (20 aastat hilisem õiendus: söömispaikade otsimine tähendas mõnd kena kohta, kus priimusel saaks suppi või putru keeta).

 

Lõunapaus kusagil peale Bialistoki

| Üles |


Anu
12:37. Kõht täis, meel parem kui hea. Las lennata... läbi pika Poola! Mati ikka vee roolis, tagaistmel hea vedeleda kui ei näe eessõitvate busside kiirelt lähenevaid tagumikke.


Hele
Ja kui isegi näeb on hea. Eks vabanemine igapäevaelust ja 2 nädalat puhkust teeb tuju veelgi paremaks. Nende busside ja muude autode tagumiste otstega on ainult see viga, et ka kõrvalistujate paremad jalad otsivad aegajalt piduripedaali.


Sulev
15:25. Lõpetasime ALIAS-e mängu. Lublinini on 85 km. Poola on üks ilgelt tüütu pikk maa. Ja Leedu piirivalve kamp lollakaid. Üritan siin inimestele alkoholi sisse suruda, aga nad hakkavad vastu.


Hele
17:23. Peatusime, et osta jäätist ja nõudepesukaltsu (loe nuustikut) ning vahetada Kaupo rooli. Lublinist oleme läbi, Poolat on veel pisut üle 200 km.


Sulev
18:40. Hiljuti oli asula nimega Katy. Hele-Laima (eespingis) räägivad perfuusoritest ja seksuaalsest suremisest. Kaupol on roolis väga huvitav!
TSIPA HILJEM. Siin enne on kirjutatud ootusi-lootusi reisi suhtes. Polegi mul mingeid erilisi lootusi – peaasi, et keegi ei tülitseks: oleme ju jälle teel!


Mati
Mina, so Mati, olen roolist pääsenud (pensukas peale Lublinit) ja Kaupo hüppas sarvede taha. Nüüdseks oleme juba hea tüki maad Rzeczowi poole kulgenud ja mõningane kogus punaveini on minu seedekulglat rõõmustanud (lõpuks ometi!). Isegi vilina (makist) oleme ära saanud. Mängin Kreeka muusika ja mikrokliima bussis on ideaalilähedane. Ka ümberkaudsed Poola asulad on ilusad (ei tea, kas see tuleb veinist?).


Margus
Poolas on heinaaeg. Talunik orjab hobust, kuis jaksab.


Mati
21:45. Oleme Poola-Slovakkia piiril, pass ja autodokumendid on poolakate käes.


Hele
22:00. Oleme piiri juba ületanud. Seekord puistati siis kotte (5 kotti), aga see oli väga rahumeelne protseduur. Nüüd on vaja leida pump, sest üks tagumine kumm ei ole piisavalt priske. Tegelikult on ta jäänud täitsa kõhnaks. Üritame leida kedagi rekkajuhti Eestist, kes aitaks hädast välja. Otsimisega läks veidi aega, tulemusena sai vahetatud varuratta vastu, kuid homme läheb juba kummi otsimisele.


Sulev
Kohe peale Poola-Slovakkia piiri avastati, et rõhk ühes kummis ei kasva, vaid langeb. Tagavarakumm oli seekord (erinevalt eelmisel aastal Ungaris kogetust) seekord küll täiesti kättesaadav ja olemas, kuid kasutuskõlbmatu sellegipoolest. Ühel tagavarakummil ei peaks traadid väljas olema...

 


 

21.08.2001. Teisipäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

I laager Slovakkias

| Üles |

 

Patsid

| Üles |

 

Margus
Start Slovakkiast.../loetamatu lause/... Sõidame endiselt kolme kummi peal. Kõik hoiame bussi vasakusse äärde.


Anu
Mõnus hommikusöögike! Aga ööst... Sihuke orienteerumise ja mäkketõusu vahepealne puhkus – iga kord kui ärgatud, tuli ennast 90 kraadi pöörata ja telgi teise otsa ronida.


Hedi
Nii kena hommik oli ja „horisontaalis“ magamisele ka viis punkti. Maa näeb juba palju kihvtim välja – lootust on, et igav ei hakka.


Anu
Tere Slovakkia mustlaslikud inimesed. Tore oleks teiega kohvitada, aga Eger ja Balaton ootavad ees. Sorry!


Hele
Niivõrd tore on olla öösel muretult maganud inimene! Nüüd on juba kõht ka täis, veel ainult pesta ja õnn on piiritu. Varsti on ka Eger tulekul. OHOHHOO! Tegelt oleksime juba pesnud, kui Anu poleks teinud „valeluuret“, sest me ööbisime oma eelmise aasta laagri lähedal ja teadsime, et on pesemiseks sobilik jõgu, aga Anu luure andmetel olevat jõgi ära kuivanud. Õige jõgi oli hoopis mõnisada meetrit eemal. Hommikuks sõime kartuliputru salatiga. Mõlemad priimused andsid oma panuse, kuigi algul tundus Sullile, et üks neist hakkab pirtsutama. Ilm on soe, tee on serpentiinis. Kaupo teatas just, et meil on u 800 Slovakkia raha – ühesõnaga – kõk korras!


Pisut enne kella 12 saime taas liikuma. Vahepeal õnnestus katkine kumm ära parandada, käia dušši all, pesta nõud, koristada buss (seda tegi tubli Laima) jne-jne.

 

Pitstop

| Üles |


Laima
Hambapasta maitse suust sai välja loputatud kohaliku õllega. See tähendab, et adaptsiooni programm lokaalse kliima ja õlledega juba käivitus. Nii mõnus on kihutada uuesti.


Mati
Vahepeal midagi kaugest kodumaast. Eile õhtune SMS teenelistelt käijatelt (Katilt):


„Kõigile kainetele rivistus, ah et peale juhi pole ühtegi. Ei imesta. Mina olin 38 palavikus. Ilmselt tuleb see igatsusest ITA järgi“.


Aga muidu, ilm on ilus, keegi ei virise. Oleme Kosicet läbimas. Praeguseks Kosice läbitud ja suund Miskolcile. Aga ööbimispaik, hommikusöök ja full-service pensukas olid tõesti toredad.

 

Hetk...

| Üles |


Hele
13:15-13:27 veetsime Sena piiripunktis Slovakkia-Ungari piiril, nüüd jätkub sõit Egeri poole.


14:46. Oleme teinud ühe bussilõuna. Ostnud (rõhutan) arbuusi, mida Hedi siiani hellalt süles silitab ning aprikoose, mis on juba otsas. Praegu eksleme Miskolcis. Tee äärest hakkas silma hiiglasuur spermatosoidi reklaam, all kiri „do it“ ja veel mingi sõna.


16:25. Avasime just šampuse Egerisse jõudmise puhul. Kork lendas peaaegu pudelist sisse või olid need Eero hambad!? Anule jõudis šampus väga kiiresti pähe, minul pritsis vahtu ninast välja, sest ma ei oska pudelist šampust juua. ...Eero avastas, et OFF on ta kotile augu sisse söönud.


Kuna oleme oma Egeri linna plaani koos sinna märgitud veinikeldritesse pääsemise juhisega Tartusse jätnud, pandi kokku mitmekeelne delegatsioon ja mindi teed küsima.


Mati
Tee küsimine lõppes giidi leidmisega, es Ladaga (2105) meie ees kohale sõitis. Sulev rikkus teda jälitades ka mõningaid sätteid liikluseeskirjadest, aga õnneks ükski onu politsei ei sattunud seda nägema. Nüüdseks on vein käes ja mõningal määral ka peas. Vein on aasta jooksul oluliselt kallimaks läinud: 200 FT (forint)-lt 280 FT-le.


Viimaste uudistena taheti meilt ka tee peal sõitmise eest raha küsida, aga tegime neile dünamo – ei võtnud tasulist teed, vaid Sulev keeras kiirtee otsal ringi ja sõitis mööda ühesuunalist teed vastuvoolu. Nüüdseks kõik OK ja suund jätkuvalt Budapesti poole.


Eero
Tunne hää. Saagiks kaks arbuusi – üks kollakam, teine rohekam – üks ikka väga hää on!


Hedi
Nüüd ma saan aru küll, miks tossud oleks tulnud kaasa võtta – oleks parem raksus käia. Aga tublid oleme muidugi: arbuusid ja vine grapes järjest. Jess!


Hele
...aga need viinamarjad on tõesti hapud!
 

Kaunite Naiste org, Eger

| Üles |

 


 

22.08.2001. Kolmapäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Telkimiskoht kondoomidega

| Üles |

 

Sulev
Tore ööbimiskoht – ikka veel ida pool – Ungari. Piirini on Mati väitel u 20-30 km. Aga ööbimiskoht oli pallidega (heinapallid) viljapõllul, mis oli üle külvatud kasutatud preservatiividega! Keegi väitis, et olevat ühe leidnud ka tänahommikusest boršist! Hele versiooni asjast ei kannata jälle trükimusta, aga ega teistegi versioonid valgustavamad polnud... See oli ka see koht, kus heast valgest veinist oli võimalus peeti teha: selleks oli lihtne retsept – veinile lisada Öseli siirupit. Hea, et keegi selle peale ära ei surnud.

 


Mis eile...
- Eger oli nõrk ja kiire: vein oli kallimaks läinud;
- Balaton ikka väga hea, kuigi ujumiskoht oli tsipa kiiksuga – vist mingi sadam;
- kiirtee... veider...
 

Aga nüüd – Austriasse!
 

Margus
Aga viinamarjad olid ikka hapud, mis sest, et tasuta saadud. Vihje, kuidas roosat muskaatveini saada. Andke valge muskaat Sulevi kätte, ta segab sisse törts Öseli toiduvärvi. Tulemus on suurepärane. Firehand Winery&Co.


Laima
Noh jah – vein sai kaubanduslikku välimust ja kirsimaitset juurde. Eile meeletult otsisime ujumise kohta. Kõige solvavam oli see, et Balaton on mõne meetri kaugusel ja meie kuidagi ei pääse järve äärde. Kohalikud, kui nad olid õiged kohalikud, selle asemel, et suunata meid beachi poole, saatsid hoopis vene keeles magama:


„ Spat nužno. Zavtra kupatsa!“
 

Koht sai ikka leitud, päevane tolm maha pestud.


Kaupo
Järjekordne meeldiv öö on rahulikult mööda saadetud ja ees on veel toredam päev (kui sellest sõidust ainult tagumik ära ei väsiks).


Laima
Tänast ööbimisplatsi oleks küll võinud nimetada ZIMMERFREI-CONDOMS-FULL-PLATOO.


Anu
Tegemist oli muistsete ungarlaste rituaalpõlluga, kus viiakse ka tänapäeval läbi viljakusrituaale... massiliselt. Jättis sügava mulje. Aga muide, ärkamiskohad on siiani olnud väga maalilised.
Tere päevik! Mis sa arvad, kas täna hakkab sadama?


Laima
10:45. Oleme Ungari-Austria piiril. Sulevi käsul:


„Tehke kained näod pähe!“,


rivistume bussis. Igast nurgast on kuulda kiidusõnu piirivalvureile.


10:50. Ungari piir läbitud, Austria on ees. Siin käib vist subbotnik: kõike puhastatakse, pestakse ja muudkui koristatakse.


Hele
Ma ei saa kuidagi unustada seda kondoomivälja, kus me ööbisime ja sõime, ühesõnaga sööbisime. Pimedas arvasime, et tegu on viljapõlluga. Üleeile oli Ungaris lõikuse alguse püha, äkki iidne rituaal näeb ette viljapõllul selliseid asju teha... Muidugi – äkki keegi kirjutas sellest juba.


Kell on 11:00 ja me juba sõidame Austrias. Piiril läks väga suvaliselt. Kui kõik dokumendid olid tagastatud, seisis piirivalvur tuima näoga meie kõrval ja kui Sull küsis:


„Können wir fahren?“,


vastas see imestunult:


„Warum nicht...?“


Nii me siis sõitsime... Just väideti, et oleme Burgerlandi Piprakülas ja tee ääres kasvas trompetipuu. Tegelikult avaldan saladuse – Sull valas sellele „rose“ veinile, millele ta hommikul kogemata öselit sekka segas, Gremi konjakit hulka...


Sulev
11:10. Mati luges: „Tierarzt“ ja järeldas, et see on „pisaraarst“...


Hele
13:45. Enamus bussi ... /loetamatu tekst/... luges märkide järgi, et esimene peatus on võimalik 1000 km pärast.


Sulev
14:10. Joome Austria õlut... Märtzen...


Hele
14:16. Sõitsime Itaaliasse sisse kiirusega 90 km/h. Peale väikse tärnidega sildikese – ITALIA – polnudki midagi. Ees on täitsa rõibed mäed (Anu ütles nii). Kuna kihutame tunnelis, röögime laulda ja joome õlut. Ma ei näe midagi kirjutada.

 


Nüüd – veits hiljem – oleme jõudnud kiirtee maksukogumise punkti. Maksta ei tahaks, aga kõige hullem on see, et putkas on ainult aparaat, mis raha võtab, ei hindu, ei hingelist...
 

** - selle liiklusmärgi nimi on „libessione lumessione“.
 

 

Rahvas skandeerib:


„Põiele!“


Anu arvab, et Kartaago tuleb hävitada. Poisid arutavad Suvorovi retke üle Alpide, Laima õpib itaalia keelt. Kõik, peale autojuhi, näevad tee ääres peatumiskohti. Nüüd buss peatus ja Anu hüüab õues meeleheitlikult:
 

„No selliseid kohti ei ole tegelikult olemas!“
 

Ma teen silmadega „plõks“ ja need .../loetamatu tekst/...

Mati
Ja nüüd sõidame edasi Vahemere poole. Sulev (kes põhimõtteliselt ei varasta) „leidis“ „söögilaua“. Käidi ujumas, pesti nõusid, tehti pilte, võeti ja lasti vett. Ühesõnaga: VIVA LA ITALIA! Ja söödi ära üks arbuus...
 

Kümblus

| Üles |

 


 

23.08.2001. Neljapäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Öögrill

| Üles |

 

Hele
Kell on 2:03. Grillime parajasti vorsti ja kartuleid, joome teed ja vaatame tähtede langemist. Telgid on üleval. Maisipõllu ööbimiskoht tundub olevat igati sobilik, eks hommikul valges saab täpsemalt üle vaadata. Veneetsias käidud, sellest muljed tulevad ehk homme hommikul.

 

Mestre-Veneetsia sild

| Üles |


Sulev
Kell 10:03 järgmisel hommikul... Maisipõld, mille ääres avastati rinnuni ulatuv kraav. Kõik, peale Hele, imestasid, et kuidas küll nad sinna öösel sisse ei kukkunud. Keegi (vist Hele) käis välja idee, et nüüd on igaühe püha kohus maisipõllule midagi annetada – väetiseks või nii. Hea tulemuse huvides võiks selle ka laiali pilduda...


VENEZIA. Ausalt öeldes – millegipärast ma eeldasin nagu midagi enamat. Õhtul, muidugi, tundus kõik palju ilusam, kui tegelikult. Loomulikult nägime n+1 fantastilist fassaadi ja Doodžide palee ja Markuse plats olid kindlasti vaatamist väärt. Hinnad on sellised, et nii tagasihoidliku sissetuleku juures kui näiteks mul on, ei raatsi siin õlutki osta, muust rääkimata. Kanalid on üsna huvitava värviga vett täis ja võiks öelda, et mitte ainult värviga... vaid karu... /loetamatu tekst/...aroom. Tänavate laius ei kannata ka „kriitikat“ – mitte halvas mõttes. Kuid üks soliidse õllelihasega härrasmees ilmselt igalt poolt vabalt läbi ei pressiks.


Aga praguseks on söödud-joodud – pannakse kohe vist lendu.


Ahjaa... Veel muljetest. SALETTO saab olema vist üks sõimusõna, sest sealt pärineb teatav liiklusrekvisiit, mis käib võileibade alla (20 aastat hilisem kommentaar: tegu oli asula nimega liiklusmärgiga (Saletto (frazione di dogma)), mille pikkus oli u 1,5 m ja laius u 50 cm). Märk käib kuulu järgi kõigile ilgelt pinda – mul peaks nagu häbi olema (aga ei ole). Võileibade alust on ju ka vaja! Aga koht – Saletto – kust märk pärit on, oli päris ilus koht ja hea külma mägi-jõega, kus sai isegi „topless“ ujumist tehtud.  PS. Saletto teema lõpetuseks: praegu kruvivad Mati ja Kaupo märgi küljest polte ära...

 


 

Veneetsia

| Üles |


Hele
10:30. Stardime. Loodetavasti jättis igaüks, kel vähegi võimalik, sõbralikule maisipõllule oma panuse põlluviljakuse tõstmiseks. Ööbisime muuseas Emilia Romagna maakonnas, suuruselt 6 Itaalias.
Spidoka näit nats peale Veneetsiat oli 077777.
 

Sulev
Lihsalt üks märkus. Kell on mingi 14:00. Meil on 6,5 l veini. 1,5l ja 200g brie kreemjuustu on otsas. Oleme mingis Shelli pensukas – nagu ühelt poolt tehnika ja tsivilisatsiooni tipp; samas on pensuka kõrval kanakuut tuvide ja kanadega... Ja üks tore kiik.


Hele
15:00. (Shelli pensukas) Nõud, hambad, autoaknad, pead jne on pestud, alustame 5 l veini hävitamist. Anule teeb Laime Freestyle soengut Želee ja vahuga; + vahemere soola+võib-olla Öseli kontsentraati ka. Mõni üksik karv jäi püsti. Eero pesi iselükataval karussellil hambaid. Kiiguti ohjeldamatult. Jne, jne. Kõigil on tegemist, kõik tunnevad end vajalikena. Ilm on ülisoe, õrn, sametjas tuuleke paitab keha... Mmmm...
 

Lendkurk (tundmatu kirjutaja)
Aga vadaseeoli
lendkurk, kelle vend on
vendkurk
aga pole vendorav,
kelle vend on lendorav
(parafrazo di Eno Raudo)
Eero: stoppa urinissimo! Pliiso! Gracias!


Hele
ROE. Selline silt. Eero arvas, et on tegemist ajutise sildiga. Et kui sinna/seda on vaja, on silt, kui pole vaja, võetakse ära. Laima lõpetas võileivanduse. Pole nagu kusagile poolikut piprapakki panna. Mati pakub kondoome, aga mina kartsin, et need võivad äkki millegiga koos olla. Vein teeb bussis rõõmsaid ringe, rahvas on elevil... Eero hüüab:

 

Ja küülikud tulevad paarituma tee äärde! Lastagu mind puuviljaaeda ja ma ajan korda mitu asja: mul on hea seedimine ja hea maitse!

 

Nüüd ta sai oma peatuse. Õnnetuseks pole tee ääres viinamarju.  Sullil on soeng: junnpats, mille otsas on mugav nt WC paberit hoida. Eero leidis mõned pirnid. Õues on +35C sooja. OTTIMO!
 

Laima
16:51:41. Anu hõikab: - vaade! – ja klõpsutab silmi ja fotokat. Sulev hõikab: - siin on ka vaade ja aitab Anul klõpsutada silmi. Vaadake vasakule, vaadake paremale! Aga meie, esimene pink: Laima, Kaupo ja juht Margus, sõidame Firenzesse ja ei klõpsuta silmi ega fotokat.
 

Sulev
MARRAD. Sõime pizzat, Sull ja Hele sõid midagi muud. Õues on 30C, Firenzesse on 30 km....
 

...

| Üles |

 


 

24.08.2001. Reede
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Ponte Vittorio Emanuele II ja Castel Sant' Angelo

| Üles |

 

Hele
Kell on 12:03. Tuleme parajasti Türreeni merest ujumast. Eile, peale Marradit sai veel kõvasti mägedes sõita. Öösel ühe ajal laagerdusime Albini lähistel võsas. Seekord jätsime öölõuna vahele ja pugesime kohe telkidesse (Margus jäi välja).


Hommikul äratas meid jälle soe-soe päike. Kartulipudru limpsimise järel võtsimegi vastu üksmeelse otsuse enne Rooma vallutamist pisut ujuda.
 

Öömaja enne Roomat

| Üles |

 

Mati
Ujumas käidud ning niuhti. Kaupo roolis ka kurss Rooma peale. Ümberringi on üles seatud palju Vahemere motiividel loodusvaateid; palme juba esineb, kuid kaktusi veel pole. Samuti pole meil veini ega õlut, samas me ei lase end sellest segada ja koju ka veel ei läe.
 

Sulev
21:41. Tulime Roomast ja joome vino canistrot.
 

Peetri plats

| Üles |

 

Navona väljak

| Üles |

 

Po

| Üles |

 

Piazza dei Tribunali

| Üles |

 

...

| Üles |

 

* * *


Meenutus Rooma liiklusest. Muhust startides, kui Kaupo pardale astus ütles ta, et võib maanteel küll sõita, kuid suurlinnades ta pelgab – pole õieti Kuressaareski sõitnud. Me suutsime ta soove austada kuni ... Roomani. Nimelt seisime hommikul startides fakti ees, et peale Kaupo ei tohi keegi Bacchuse käsul rooli minna. Ja nii juhtuski, et oma suure linna ristsed sai Kaupo Roomas.


* * *
 

 

Peetri plats

| Üles |

 


 

25.08.2001. Laupäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Öömaja Roomas

| Üles |

 

Hele
10:37. Meil oli plaan täna hästi vara veel Rooma minna, sealt juba lõuna paiku lahkuda jne. Praegu sõidame Rooma poole. Tuleme oma park-prügimäe ööbimiskohast, külastasime juba supermercadot, et osta vett (sellest tundsime juba väga teravalt puudust, vähemalt mina küll) ja igaühele 0,5l jogurtit ja 10 liitrit veini. Arvutasin praegu nalja pärast kokku meie vedeliku tarbimise. Oleme ära joonud 57 l (või pisut rohkem) vett ja 40,8 l alkoholi (veini, õlut, konjakit jm).
 

Eile õhtul oli meil igasugune joodav kraam bussist täiesti otsas. Vett ei õnnestunudki osta, aga õnneks saime 5,5 l valget veini,m is pani väsimuse unustama. Hästi lõbus oli olla, laulsime igasugu regivärsilisi ja muid laule, käisime ka mingis asulas ujumas; hästi mõnus oli (mõnutunnet suurendas veel dušš, õnneks oli ka šampoon kaasa võetud).
 

Eilne Vatikani Püha Peetruse katedraali külastus oli tõeline tsirkus.
 

17:50. Oleme kohe-kohe Roomast lahkumas. Ekslemine Borghese pargis ja Hispaania väljaku ring võtsid jalgadest viimsegi rammu.


Sulev
ROOMA. Nagu arvata oligi on Rooma päris Suur Linn ja päris koleda liiklusega või nagu Kaupo ütles:


„Need sõidavad siin küll lambist!“

 

Paavsti valvurid

| Üles |


EIL(N)E ÕHTU. Õnnestus hankida 2000 liiri per litro 5 x uno litro vino blanco & aqua minerale non joodavable. Asi oli väga vajalik, sest rahvas vahtis suht tuima näoga aknast välja. Ca 10 minutiga olid kõik juba käima tõmmatud ja pidu läks lahti. Vein oli päris kehv, kuid külm ning see kompenseeris tolle esimese poole... ja nagu alkohoolne jook ikka – Bacchus või kes too sell siin Kapitooliumi künka all elab – hakkas kenasti sarve. Igatahes väga mõns öine ujumine oli; biitšil polnud ka viga ja vesi – magnifico! U pool seltkonnast nautis (ei tea, kas selles oli ka veinil oma osa) ekshibitsionistlikke lõbusid ja kümbles katmata kohalike teenagerite rõõmuks dušši all.


Ööbimiskoht oli vinge: piiniad ja puha – nagu pohlamännikus. Vähemalt pimedas arvati nii. Hommikul leidsime pohlade asemel lugematu hulga prügi (ilmselt oli tegemist ka armastatud kehaliste vajaduste kergendamise kohaga) ning kõrge aed teisel pool teed osutus kämpinguks. See seletas ka, miks kohalikud, kes jooksmas käisid karjaga ja ükshaaval, meid nii lollide nägudega põrnitsesid.

 


Hommikuks sõime kohalikku rahvusrooga: (priimusel tehtud) makarone „Turisti eine“ ja ketšupiga ning peale jõime, nagu tavaliselt, rohelist jasmiiniteed ja kohvi.


TAGASI ROOMA. Eks Hele kirjutab täpsemalt edasi... või teeb seda keegi teine, sest kohe hakkame kihutama Napoli suunas, et leida ujumis- ja sööbimiskoht.
 

NB! Itaalia keeles ei ole punane vein mitte vino tinto vaid vino rosso.

 

Colosseum

| Üles |

 

Konstantinuse triumfikaar

| Üles |

 

 

Piazza della Minerva

| Üles |

 
***


Kahekümneaastane kommentaar: eelnev märkus oli igati asjakohane, sest 1999 tehtud Hispaania reisilt oli inimestele külge jäänud hispaaniakeelne veinialane baasterminoloogia, mida üritati usinasti Itaalias rakendada; sellega kaasnes mitmeid halenaljakaid olukordi.


***


Anu
Rooma oli vägev! Kivihunnikud küll aga mõtestatud kivihunnikud. Enamasti silt ka küljes. Kõike näha vist ei jõudnud, aga peamist (nägime) kindlasti. Colosseum oli esimene ka raskeim ülesanne: vähemalt tund aega järjekorras 35...40C kuumuses ja kassa ees tüngluse ere näide. ISIC kaardid ei kõlba kui ei olda just euroliidu maadest pärit) kas kujuneb sest liidust jälle üks inimese ahistamise süsteem?). Muide, Colosseum ise oli vägev; kui ette kujutada neid merelahingu-müstifikatsione ja hilisemaid veriseid võitlusi, mis ajab kananaha peale küll. Inimeste sagimine aga kahjuks või õnneks ei lase eriti sisse elada. Kui kujutada võimalust seal olla üsna kuss ja vaikselt viilida /takkajärgi märkus: viilida, hiilida, tšillida – loetamatu sõna/ . Kindlasti on koht ka kontsertite jaoks igati sobiv.

 

Foorum

| Üles |


Hedi
17:25. Meie Eeroga arvasime, et Colosseumi pääsemiseks tuleks liig kaua päikese käes praadida, astusime siis paar sammu edasi ja leidsime uue entrance’i: hiljem selgus, et see oligi Palatinuse mägi, kuhu me sattusime. Tegelikult oli täiesti vahva. Kuigi aedadesse me ei pääsenud olid need vanad kivid aukartustäratavad. Ja need avanevad vaated!  Ja muidugi nii nagu mujal Roomas oli ka seal hästi palju kasse. Jäime mõlemad väga rahule ja arvame, et kulutasime oma 2 x 12000 liiri küll asja ette. Muide – Eero leidis sealt ka täiesti ideaalse WC! Aga üldiselt Rooma õigustas igati mu ootusi Ah, mis ma valetan – muidugi ta ületas neid mitu korda. Tore oli ka see, et iidne kesklinn, kus põhilised vaatamisväärsused asuvad, oli väga lihtsasti läbitav; huvitavad asjad asusid täiesti ligistikku.

 

Villa Borghese

| Üles |


***


Kahekümneaastane kommentaar: eelnev märkus oli taas igati asjakohane, sest ega toona nende avalike tualettidega väga hästi ei olnud. Telgis reisides muidugi pirtsakas ei olegi, kuid toona linnas lihtsalt polnud sageli kohta kuhu saaks minna, kui just kõrtsu ei läinud ja, mis peamine, mitte igas tänavaäärses kohvikohakeses polnud võimalik tualetti minna.


***

 

 

Hispaania väljak

| Üles |


Mati
Rooma, Vatikan, reedene päev. Senini pole lähemalt räägitud sellest, kuidas vaadati Püha Peetruse katedraali. Lugu oli selles, et sinna ei lastud sisse paljaste õlgade ega paljaste põlvedega inimesi. Meie 9 peale oli ainult Laima sobiva riietusega. Nii ta siis läks. Aga kuna ei ole olemas võimatuid olukordi, leidsime jupi järgmist lahendust – nimelt said ülejäänud tütarlapsed meeste käest T-särgid peale ja läksid (jättes mulje kui tõeliselt hästi riides kaltsakad). Ja siis oli mõistus otsas.  Aga abi oli juba lähedal (kuigi tegu oli Vatikaniga ja kristliku maailma ühe suurema vaatamisväärsusega oli abi pigem ikka ilmalik) ühe võõra tütarlapse ja tema pükste näol. Ja nii said kõik meist osa sellest vaatamisväärsusest. Isiklikult ütleks, et asi oli tõeliselt muljetavaldav (sama muljetavaldav oli ka Ice tea 0,5 l Peetri platsi serval).

 

Aga muidu oli Rooma tõesti üks iidne linn paljude tõeliste vaatamisväärsustega, mis õnneks olid olid suhteliselt ühte kohta kokkukorjatud. Ja linna liiklus ei tundunud üldse nii hull kui ise kartsin (seda mitte roolis olles, vaid keskmisel pingil istudes).
 

Mis veel... See eilne vino blanco canistro läks küll täiesti asja ette.


***


Taas üks kahekümneaastane kommentaar. Too tütarlaps, kes meile oma püksid ohverdas, oli need ostnud kõrvalt putkast, kust seokesi riidehilpe just turistidele müüdi, et need kirikusse sisse saaks. Meie loomulikult sealt ostma ei hakanud; tütarlapsel samas polnud neid pükse ka rohkem vaja. Ausalt öelda, kandsime meie need püksid kenasti ära: kui neid endale jalga venitasin, rebenesid need koledasti lõhki. Kirikusse ilgetest rebenditest hoolimata samas lasti – põlved olid ju kaetud...

 

Ümberkehastumise tseremoonia Peetri kirikla ees

| Üles |


***


Hele
...Margus käis Püha Peetruse katedraalis Laima pükstega.


Laima
19:25. Oleme teel mere äärde. Rooma jääb selja taha. Tegelikult... Üks hetk. Anu ütles toosti bussijuhtidele, Hele tegi märkuse selle kohta, et seekord juhid ainult poisid ja kõik sõidavad ning poisse reisil kaasas rohkem kui tüdrukuid..., Ah jah, kirjutasin vist Rooma muljetest... tegelikult...


Hele
Segan vahele. Otsime juba tükk aega söögiteo kohta ja teeme seda mere ääres. Järelikult otsime merd, sest „meri on paksem kui vesi“.

 

Pantheon

| Üles |

 

"Kirjutusmasin"

| Üles |

 

 

Trajanuse sammas

| Üles |


Laima
...(jätkab) ...vist oleme lõpux jõudnud mere äärde... Fantastiline paik, näeb välja nagu ehtne Itaalia rand või isegi parem. Vesi juba keema pandud, ööbimispaik ka vist leitud, ilmselt magatakse täna vee ääres, tähtede all. Meri on lahe – hea, et ma sain ikka laine peale :)Rooma vastas ootustele, kuid pean tunnistama, et ajaloost, eriti, mis puudutab Itaaliat ja Roomat, ei mäleta ma suurt palju ning praktiliselt iga vaatamisväärsuse juures pidin üle küsima:


„Mis asi see on?“


Hele luges meile ette igasuguseid väljavõtteid ajaloost.

 


Palav oli täna, palav. Sulas kõik, mis oli võimalik – särk seljas, püksid, tossud, asfalt, pastakas käes (seistes sabas Colosseumi piletiputkade juures sai mõned postkaardid kirjutatud), naaber järjekorras ja palju muud. Siesta on ikka vajalik asi. Liiklus Roomas on võrdselt vaatamisväärsustega erakordusega sama kordumatu ja erakordne. Juhid sõidavad täitsa suvaliselt. Üherealisel teel moodustatakse kolmerealine liiklus ja ruumi jääb veel kahele reale parkimiseks. Lastakse signaali asja peale ja asjata, peatatakse keset sõiduteed ja räägitakse kõrval seisva auto juhiga või mobiiltelefoniga. Samas on hea käia maal, kus inimesed vaatamata võõrkeele oskamatusele suhtlevad täitsa vabalt (võrdle näiteks Ungariga). Reisi lõppedes hakkame kindlasti juba itaalia keelest sõnadeta aru saama.
 

Täna on esimene õhtu, kus ööbimiskohaga on tõeliselt vedanud. Eile muuseas, sattus pudel veini sagedamini ette, kui õige tee.
 

21:24. Alustame õhtusööki.
 

 


 

26.08.2001. Pühapäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Hele
Otsime söögitegemise kohta, sest rannas läks tasulise parkimise alas tasuta parkimine juba ohtlikuks. Kahjuks ei saanud kõik peale suplust dušši all käia, sest all rannal kohtudes avastasime, et bussi võtmeid pole kellelgi ja sellest järeldati, et need on bussis, uksed lahti. Korraks ehmatas päris ära, sest kogu raha, kõik dokumendid jne olid ka bussis. Ünneks olime me ise esimesed, kes avastasid, et uksed on lahti.
 

Täna öösel magas enamus rannaliival, merekohin kõrvus. Hommikune kaste tegi meid päris märjaks, aga peagi hakkas päike kütma ka kuivatas ka magamiskotid.
 

Meri oli mõnus nagu ikka, dušš oli ka soolane, aga tunduvalt vähem, umbes nagu Läänemeri.
 

11:20 – leidsime vist söögitegemise koha.


* * *


„EGA FIAT FIATI EI MURRA“ /Itaalia vanasõna/


* * *


Hele
17:41. Sõidame Vesuuvilt alla.
 

Vesuuvi otsas

| Üles |

 


 

27.08.2001. Esmaspäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Amalfi rannikul

| Üles |

 

Sulev
11:20. Järgmine päev... Tulime Grotta Dello Smeraldost, mis on üks Amalfi ranniku suuremaid grotte. Liiguti sees paadiga ja hämmastaval kombel inglise keelt oskav inimene rääkis nagu pastor...  Praegu aga hakkame liikuma mööda Amalfi kallast edasi Paestumi poole. Väljas on endiselt kuum ja niiske...

 

VESUUV oli võimas! Itaallased oskavad igalt poolt pappi küsida: parkimise, ujumise jms eest. Ainuke asi, mis maksab mõistuse piires on vein. Pärast ehk kirjutan edasi. Ümberringi on hingematvad vaated, kuigi Anul on... / lause lõpp on leheservalt kaduma läinud/. Aga eelmine ööbimiskoht koos supervaatega lahele ja koos tähtedega oli oivaline...
 

 

Capri grill

| Üles |

 

Amalfi ranniku hotell

| Üles |

 

 

Amalfi mäeksed...

| Üles |

 


 

28.08.2001. Teisipäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Hetk enne lammaste invasiooni

| Üles |

 

Sulev
Mnjaa, keegi siia kirjutanud vahepeal ei ole. Aga käisime Paestumis, säime ühes väga kummalises restoranis (Laima kommentaar: Seal oli üx koht, kus oli kirjutatud „SLOW FOOD“), ööbisime pirnipuude salus, kuhu hommikul maandus lammaste invasioon.


PS. Täna on teisiba. Kuna keegi pole vahepeal midagi kirjutanud, siis ürita ise muljeid kirja panna. Niisiis, uuesti Vesuuv. +1281m. Siiani mulle isiklikult üks suurimaid elamusi. Tal isegi üks külg suitses! Vaade Vesuuvilt oleks olnud ilmselt vapustav, kuid vastik vine ei lasknud seda nautida. Jällegi üks kohalik omapära – kus pole „PRIVATE“ kirjutatud, siis on sita mahapaneku koht. Ainult Vesuuvi ots oli puhas, teed piletikontrollist allapoole ümbritses ühtlane kõnts puude vahel. Muuseas, puud oid alles kunagi 1970-tel istutatud.


Praegu makstakse kiirteemaksu – 1000 liiri.


Vesuuvilt alla tulles üritasime Pompeijd rünnata (teeme seda täna uuesti), kuid sattusime Sorrentosse. See on üks kena ja „väikese“ liiklusega linnake, kus ei ole motorollereid mitte vähem kui 630000,00 tk. Seal on ka liiklus reguleeritud „väga hästi“, kuigi liikluseeskirjaga pole sel miskit pistmist. Peale 3 tundi (või isegi rohkem) tõsist käesurumist linna liiklusstaudes saigi juba linnast välja ja sõitsime Napoli lahe äärest Sorrento lahe äärde üle pisikese mäeaheliku ning ilge koba peale leidsime suurepärase ööbimiskoha. Peale seda kõike:
- koobas,
- Paestum,
- magamine.


* * *


Aastaid hiljem meenuv mälestus... See Sorrento lahe ääres alajaama kõrval lambaaias, praktiliselt ainsal hooneteta või jõhkra nõlvata maalapikesel veedetud õhtu ja öö on jäänudki üheks mu reiside erilisemaks õhtuks. Parkiseime auto kitsukesele lapikesele alajaama ees, ronisime üle aia ja seadsime end okastaimede vahel klibusel kingul sisse. Meil oli toorvorste ja grill – see oli meil Tartust kaasas ja veel vist olid jalad all, kuigi mäletan, et reisi lõpuks tulid need koos põhjatükkidega grilli küljest lahti. Grillisime ja jõime kanistriveini, vaadates kauniste kaljude vahelt tüünet merd, millel peegeldusid tähed ja taamal helendavat Capri saart.

 


Amalfi laagrhommiku kitsekesed

| Üles |

 

* * *


Hele
... /tekst kadunud lehe servast/ Saabusime Pompeijst, inimestel on tolmused laubad ja kõik on pealegi väga-väga näljased. Just võeti vastu otsus sõita ujumata saapa teisele kaldale, süüa saab ehk varem teha.


17:04. Sõidame taas. Nüüd juba söönuna ja pestuna, niipalju, kui keegi seda avaliku kraanikausi ääres sündsaks pidas. Tuju on hea.
 

Just ütles Sulev kõrvalt, et sellest momendist algab kodutee.
 

Paestum

| Üles |

 

Slow food

| Üles |

 

 


 

29.08.2001. Kolmapäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Faun. Pompeij

| Üles |

 

Hele
Kell on 12. Oleme nõudepesujaamast lahkunud. Joome grappat (jõle kõrvetav), pähkleid ei mahu enam kellelegi. Meil oli järjekordselt fantastiline ööbimispaik oliivipuude, viigipuude, viinamarjade ja okastaimedega. Ees on päris järsud mäed ja me siirdume varsti punaselt teelt valgele (hilisem kommentaar: mõeldakse siis tee tähtsuse värve paberkaardil – punane on tähtsam tee). See punane on väga käänuline, vaevalt, et valge sirgem saab.


Mati
Oleme valgel teel Pescana poole, ümberringi vanad mäed ja pidev asustus. Muljeid... Vesuuv oli tõeliselt tõsine, kahju ainult et vine ei laskunud vaadet kogu raha eest nautida. Selle eest oli kogu edasine sõit täie raha eest: kitsad tänavad, iganes tihe liiklus ja aeglane sõit rannapromenaadil oli tõeline elamus. Samuti õnnestus ära näha nii öine kui päevane Amalfi rannik (magnifico!). Amalfi ranniku kohta kasutaks Anu sõnu:


„Seda ei saa olemas olla!“


Ka Paestum ja Pompeij olid täie raha eest: mõlemat oli tunduvalt rohkem, kui isiklikult ootasin ka lootsin (see ei kehti piletihindade kohta!).
 

Aga väljas on jätkuvalt soe ka päikeseline, mis iseenesest on iganes tore!
 

 

Pompeij rahvarohkeil tänavail...

| Üles |

 

Loreius Tiburtinuse aed, Pompeij

| Üles |

 

Vettii aed, Pompeij

| Üles |

 

Hele
Eile õhtul vett otsides sõitsime läbi VÄNDRA (tegelikult küll Vendra). Vahepeal sai käidud peatuse ajal pähkliraksus.

* * *


Takkajärgi kommentaar: pähkliraks tähendas seda, et ninapuuderdamise peatuse tegime juhuslikult sarapuupähkli istanduse juures. Oli just pähklite valmimise aeg – neid kasvas puude otsas lademetes. Taas üks sovjetipohmakaga turisti unistus... Ja nii täideti kõik tühjad kotid pähklitega. Asi, mida ilmselt täna enam (vähemalt nii mastaapselt, ei teeks). Tol aastal sõime neid veel jõuluaegugi ja jätkus ka kingitusteks...

 
* * *


Sulev
Pescara Beach. Koht, kus valge inimese moodi ööbida, sorry, ujuda. Ja dušš maksab vaid 200 liiri. Piitš piitski. kuid Pescaras leidus uno gicantico supermercado, kus... ei olnud võimalik kaardiga maksta. Ajuvaba! Nüüd peab siis vaatama, kust koju stuffi osta saab. PS. Eile õhtul selgus, et Kaupo on kõva regilaulu-mees ja see:


„... sie Muhu aga saare mullapind, sie Muhu aga saare mullapind...“


jääb ilmselt kõigile kauaks-kauaks meelde.


Üleeilne ööbimiskoht (st pirnipuude all Salerno lähedal) oli väga kena koht. Pirnid olid 85% valmis ja seetõttu täitsa söödavad. Koht oli ilmselt PRIVATE, mistõttu hommikul tekkis asjakohane diskussioon teemal, kas söök teha kohapeal või leida sobilik koht tee peal. Hääled jagunesid 2/1 Laima kahjuks – tehe teel süüa. U 5 minuti pärast ilmnes, et otsus oli õige, sest hakkas kostuma müdinat ning terve lambakari armas pirnipuude alla. Hea, et sai sääred tehtud.
 

Aga päev kujunes üldse tõsiseks „puhkepäevaks“ nagu plaanitud oligi. Peale starti söögitegemiseks sobivat kohta me ei leidnud ja nii saabusime u 40 minuti pärast Pompeij linna. Näljastena. Pompeijs kulus kõigest umbes 5 tundi, st kell 15:00 olime lõpuks auto juures tagasi. Ilgelt näljased, jalad väsinud, kuid ise täis muljeid Pompeijst. Hommikusöök serveeriti (kartulipuder) kell 16:30 ühes uriini järgi haisvas bensiinijaamas.
 

POMPEIJ... Surnud linna kohal kõrgub endiselt Vesuuv. Ehk jätab mäe järgmine purse Pompeij puutumata ja uputab Napoli? Ja nii see lähebki (must huumor).
 

Aga nüüd on autos juba nii pimedaks jäänud, et tuleb lõpetada. Suund on Ancona peale kiirteel; oleneb nüüd, kui suur kirves siin selga lüüakse. Ahjaa. Tänase öö magasime oliivisalus ja ennäe imet – polnud laiali igal pool seda ilget rämpsu ja kasutatud kondoome.
 

Joome grappat...
 

Quadriportico dei Teatri, Pompeij

| Üles |

 

 


 

30.08.2001. Neljapäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Hele
11:38. Oleme jõudnus mõne km sõita meie tänasest ööbimiskohast. Ei teagi ja ei saa iial teadma, miks oli seal nii palju ähvardavaid keelumärke. Igatahes – uni oli sügav, see on ju peamine! Õhtusöök ala Italia oli väga maitsev: pasta, tomato, paprica, Olivia, maizio, mozarellarivetissimo, sibylla, ubaella bianco, pepperoni nigro, basilica, conservo turistica. Pott oli toitu ääreni täis ka algul tekkis mõte, et sealt jätkub ka hommikusöögiks. Pool tundi hiljem oli pott täiesti tühi ilma, et oleks pidanud kellelegi peale käima. Sellest tekkis probleeme hommikuse oasupi lõpetamisega – järelikult saadi ikka kõhud õhtul väga täis.
 

Laima
11:53. On otsas vein ja grappa! Volumeni täitmine toimub praegusel hetkel veega...


11:58. Vesi sai ka otsa.


16:16:16. Üle kahe tunni olime vee ääres. Meri lainetas, päike kõrvetas ülevalt ja liiv alt. Hüppasime lainetes, mängisime palli. Saime ka võrkpalli mängitud. Mäng peaaegu kukkus välja: osalesid kaks kuulsat meeskonda: „Võrku-Ühelt-Poolt“ (Margus-Laima) ja „Võrku-Teiselt-Poolt“ (Sull-Kaupo); aga tuul puhus pidevalt vastu. Aga meil oli muidu tugev toetus Mati näol.
 

Käisime supermercados – veini ja vee varud on taastatud. Ring on alustatud Creola Spiritosa’ga (40%vol alc), mis on karmide meeste jook.


Hele
16:49. Jõudsime San Marino vavariiki! JUHHUU!
 

San Marino

| Üles |

 


 

31.08.2001. Reede
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Laagripaik kusagil Veneetsia poldritel

| Üles |

 

Sulev
17:16. Järgmisel päeval Lido de Jesolo AQUALANDIAST Austria piiri poole sõites... Vihma tibab ja juba alates San Marinost peab pilvealust ilma. Mis siis San Marinos huvitavat oli. Esiteks muidugi – väga ilus ja väga vähe parkimiskohti. San Marino vapp peab ikka paika – mägine!. Mul oli selle linnriigi külastamise suhtes teatud kahtlusi, kuid kolades 1300-tel mäetippudele ehitatud rippuvates kindlustes kahtlus kadus. Mägede kõrgust täpselt ei tea, pakuks 900...1300m vahele. Milles on aga asja uba – kindlustused rippusid sõna otseses mõttes mägede tipus. Vapustavad vaated! Muuseas sai Hele kreepsu, sest ta ronis mingi kaljutüki otsa ja kõõlus seal. Teiselt poolt vaadates selgus, et kalju tükk oli u 20 cm paks ja selle all 200 m tühjust...
 

San Marino

| Üles |

 

Praegu mindi viinamarju varastama.


Igatahes – S. Marino oli toredam, kui võis arvata. Õhtul kupatasime nagu lollakad Veneetsia lähedale ja sealt mööda ning jäime ööbima küntud põllu äärde mingile poldrialale. Öösel sadas Itaalia viimase 100 aasta suurim äikesevihm; nii, et osa telke triivis hommikul vaikselt veeloigus. Õhtusöökki valmis mingis Tamoili pensukas ca 2 tundi väldanud kohutava, kohutava äikese ajal. Täiesti müstiliselt oli seal toolide ja lauaga varjualune.


 

Hele kommentaar: varem ega hiljem pole ühegi tankla juures paviljoni näha olnud.
 

TÄNANE VEEPARK: mõnna, nagu ütles elevant, kui varblane... kuid palun ilma roppusteta.
Keegi pole muuseas kirjeldanud meie eelmist ööbimiskohta, mis oli arvatavasti kohalik karjäär. Iseenesest ei vaimustanud see kedagi imelike märkide tõttu. Pigem tekitas ööbimiskoht inimestes rea küsimusi, a la:


- kas siin on mingi hullu lehma tõvve surnud loomade matmiskoht;
- kas siin on püssirohutehase prügimägi;
- kas siin on kohaliku kaitseliidu polügoon;
- kas siin on saastatud ala;
- või mida iganes: maa täpne otstarve jäi selguseta.


Tegime seal Itaalia rahvusrooga: Torino makarone oliivide, paprika, sibula, maisi, valgete ubade ja motzarellaga. Maitses! Täna hommikul tegime Itaalia rahvusrooga riisist nende samade komponentidega + porgand ja roheline uba ning mais.


Laima
Oh mis elu: ostetud 6 liitrist veinist sai üx juba otsa, teist alustati... Tegelikult saa kohe-kohe saab ka otsa. Esimest korda Itaaias on NO SUN!


Veepargi külastamise mõte oli igati positiivne. Kõik olid rahul. Kõigepealt – vesi oli mage! Teisex proovisime kõik võimalused läbi, mõnda toru läbisime isegi mitu korda; ja veel millist ekiirustega! – kuni 120 km/h. Meie kasutuses olid veel ookeanilained, crazy river, kamikaze, pime soolikas, ehk kinnine toru, kus mängis muusika; osa torust oli huvitavalt valgustatud ning osa kottpime – ei saanudki aru, kas hoiad silmi lahti või kinni... Äge oli ka seebi-palli matš. Lahe! Kuigi põrand olex võinud olla veidi pehmem. Saime hulgaliselt adrenaliini ja sinikaid. Ning viimasex – kuuma dušši all ei läinud maha päevitus, mida ma kogemata pidasin mustuseks, kuna nii korralikult pesta pole saanud juba ammu.

 

Aqualandia

| Üles |


Hele
18:51. Asi kisub aina vihmasemaks ka hallimaks, esimesed välgud sähvivad ning õhus on kõigest 17C; nüüd võib-olla juba veelgi vähem. Kui õhk edasi nii kiiresti jahtub, saab Baltikumis juba villased sokid jalga panna + meie bussile talvekummid.


Laima
20:10. „Saletto“ sildi tagastamise hetk. Süda küll tilkus verd seda tagasi panema, sildikene tegi korraliku ringi Itaalias. Tegime pildi sildi seadusliku koha peal ja võtsime veini. Ciao, meie võileibade laud!


Mati
20:45. Sõitsime üle Itaalia-Austria piiri. Paak on täiesti tühi, aga punane tuli veel ei põle...


Hele
...ja peatusimegi tanklas. Tahtsin just kirjutada, et äkki see tuli ei hakkagi põlema, sest ta on näiteks läbi põlenud. Ehee! Siin ei saagi kaardiga maksta, 1 km pärast olevat Shelli tankla.
 

Saletto sildi tagastamine

| Üles |

 


 

01.09.2001. Laupäev
Järgmine  |  Eelmine  |  Üles

 

Mati
3:20. Ületasime Austria-Slovakkia piiri. Vähemalt Austria poolt ja maru kähku (aega läks vist alla 1 minuti). Teisele poolele kulus veidi rohkem aega – ca 3 minutit. Slovakkia piirivalvur rääkis vabalt slovakkia keelt ja eeldas, et meie oskame nende keelt sama hästi.


Hele
7:40. Jõudsime Slovakkia-Poola piirile. Ilm on endiselt hall ja kuna on juba hommik, otsustasime Orava veehoidla äärde mitte minna. Vahetult enne piiri läks tee väga mägiseks ja kurviliseks. Üritasin magada, kuid nägin unes väga hirmsaid Aqualandia kurve ja tundsin kõhus sama tunnet, mida originaalis.


Eile õhtul üheteistkümne paiku tegime ühe vihmase öölõuna makaronide ja sulatatud juustuga. See oli maitsev ja arvatavasti just sel põhjusel soovitas Laima asi üles kirjutada.
 

8:05 – oleme Poolas.
 

Sulev
10:45. Meeldiv hommikusöök, mis koosnes hernesupist, sprotipasteedist ning viimastest Itaalia /...sõna loetamatu/. Sajab vihma ja sooja pakuks 12...15C – see on maksimaalselt. Selline vastik temperatuur on meid jälitanud peaaegu Jesolost saati, langedes Alpides isegi + 11C peale. +11C!!! Aga Eestisse on veel u 1300 km.


Hele
12:30. Metsapeatus, juhtide vahetus jne. Päris põnev Poolamaa. Mängisime pisut kaarte (Laima on valetamises eriti osav), avasime pisut veine ka vaata aga vaata – leidime istme alt ka kadunud jogurti, mis kahjuks ei kõlvanud enam süüa ja veel rohkem kahjuks oli läinud põrandale laiali jsut sinna, kuhu muidu Laima penot panna harrastas.


16:00. Oleme Varssavi kesklinnas, Kaupo vapralt roolis. Mõni aeg tagasi helistas Margusele Kati ja uuris, mis ajaks meile homme süüa teha. Kui Anu küsis, kas ehk ka kodusest ilmast juttu tuli, ütles Margus sügavmõtteliselt:


„Ära rutta ajas ette, küll see jõuab sulle kätte...“


Mati
Nii, Warszawa on Kaupo (momendil autojuht) pettumuseks läbi, nüüd suund Bialystoki peale ja sealt edasi, „pael taha ja põhja!“ Muljeid...


Viimane ujumine Vehemeres (Maretto ja Fano vahel) – kõige toredam Vahemere koht üldse (minu meelest) – dušš normaalse hinnaga, rahvast mitte liiga palju ja mis peamine – lõpuks ometi oli laine täiesti olemas. It was real fun!


San Marino. Need vaated alt kindlusele ja ülalt alla... Koht, kuhu tahaks tagasi. Siiralt rõõmus, et rahva enamus pooldas sinna minemist, kahju ainult, et aeg niimoodi kuklasse hingas.


Viimane ööbimine Itaalias (Veneetsia lähedal). Koht täitsa normaalne, ilmastik oli tõeliselt huvitav. Igatahes öösel mõtlesin mitu korda faktile, et telgi pealmine osa ei ole mitte niimoodi peal nagu peab, aga õnneks vihm seda ei teadnuD ja sees polnud väga vigagi.
Samuti tekkis idee, et äkki peaks tegema pisikese äri telkidele piksevarraste valmistamiseks. Idee iseenesest senini patenteerimata ja lubatud ka teistel kasutada.

* * *


Takkajärgi kommentaar: Margusel oli kaasas mingi super-hüper matkatelk, kõik viimase peal. Aga tol õhtul ta ei viitsinud telgi katuse keskmise õhuaugu katet normaalselt peale panna, mistõttu tõesti-tõesti – telgi külgedel magavad härrad jäid täiesti kuvaks, kuid telgi keskel magavad daamid said korralikult märjaks...


* * *


Aqualandia. Ei tulnud asjas pettuda. Kui ausalt ähelda siis algul arvasin küll, et see kõrgem rada jääb minust puutumata. ootasin, et on koledam, aga et vaade ülalt alla nii kole on, ei osanud arvata.
 

Edasine sõit. Muljed rooli tagant väga mitmesugused, kohati nagu arvutimäng (vihm ja tuledepaarid), samas väga pilves sõit, tee kitsaks tõmmatud, endal juhtmed koos ja kiirus asja pärast 60 km/h piiratud.
Ja veel. Tõelised kiidusõnad meie nobenäppudele – see pähkliistanduses käimine on olnud seniste reiside kõige asisem võõraste istanduste külastamine üldse – ikka veel jagub!


Hele
21:00. Jõudsime Poola piirile. Siin on meeletu rekkade järjekord, kõik kohad on suitsu täis. Ei saa veel aru, mis kamm siin on.
 

21:36. Piirist üle. Kohe teeme süüa ka.


23:00. Kõhud täis, suund Kaunase peale.

 


 

02.09.2001. Pühapäev
Eelmine Üles

   

 Hele
00:04. Meid peatas Leedu teepolitsei. Küsiti Marguselt juhilube ning auto pabereid, muud midagi. Ah jah, esimest korda näen, et teepolitsei tunneb huvi pagasi vastu.
01:08. Jälle politsei meil sabas ja uus peatamine. Öö tahab lõbus olla. Jgatahes Kaunas jäi juba seljataha ja meie suund on Panevežisele.


02:59. Jõudsime Läti-Leedu piirile.

 

06:06. EESTI PIIR! EESTI PIIR!


Meie dokumendid on kontrollitud, pagasit ei vaadatudki, ühesõnaga – kogu lugu. Nüüd võib siis välja öelda, et järjekordselt on meil piiridel väga kergelt läinud. Keegi ei nöökinud!


Sulev
Läti piirivalvur osutus härjapõlvlaseks. Aga ilm on siin ilus. Ja piiril ei pidanud kellelegi altkäemaksu andma. Ja meie eelarve on ainult natuke lõhki.
Väljas on +9C.


Hedi
Tere hommikust Eesti põllumehed! TAGASI!! Ja kusjuures polnudki nii hirmus nagu ma päris alguses arvasin. Hoopis vahva, soe ja huvitav oli. Karta on, et kui me natuke koduses voodis magada ja sooja süüa saame, hakkame jälle tagasi tahtma. Nuuks. Ja mis kõige koledam – siin ootab meid pikk talv ja mind veel kool ka! Aga täna ma veel ei mõtle sellele. Magame hoopis rõõmsalt päeva maha ja näeme unes vahvat elu kõrgeimat kukkumist ja rollumehi kõrvetava päikese all.


Anu
Home, sweet home! Väsinud, aga rõõmus olemine. /...kaotsi läinud lausekatke/ ... Nüüd tulebki hakata korralikuks ja viisakaks inimeseks tagasi. Ok, teeme ära. Igati rahulolev Anu.


Laima
Jah, aga vaata aknast välja, kas tõsi mida ma näen – EESTI!... Olemegi tagasi. Kuidas siis...? Noh, ei mina tahan vist uuesti Itaaliasse. Kohe kindlalt tahan. Vaataks asja lähemalt. Kuigi kodumaal ei ole ka midagi viga. Päike hakkas paistma, kaetud laud, mõnus seltskond – mida veel soovida. Peale pikka sõitu on mõtted veidi laiali, ei leiagi õigeid sõnu. Aga reis oli ju fantastiline! ... Vein sai otsa! Salaami jäi üle. Pompeij, Rooma, Paestum, Vesuuv! Kas see oli ikka reaalne! Ja itaallased oma „kordumatu“ sõidustiiliga nagu nende kõnegi. MA OLIN SEAL, MA NÄGIN SEDA!
 

PS. Suur-suur tänu Sulevile ja Helele!


Kaupo
Kellele saab Delma, Öseli siirup ja salaami?

Eero
Ee... mmmm.. ei muud, kui et tore oli! PS. Aitähh!

 
Hele
Ja ongi asjad enam-vähem kokku-lahti pakitud, mitu korda kõike nõutu näoga ühest virnast teise tõstetud, suutmata midagi asjalikku tekitada. Pea käib pisut ringu, ei tea, kas veinist, muljetest, väsimusest või hoopis pähklitest? Vist sellest kõigest kokku...


2 nädalat elust jälle selja taga, oleme endiselt elus ja terved, vast mõne kogemuse võrra rikkamad. Rahaliselt õnneks jälle mitte väga palju üle plaani vaesemad, üht pidi puhanumad, teist pidi kõik üsna väsinud. Selline see reis juba kord oli. selline oli Itaalia ja t oli päriselt olemas.


Uute kohtumisteni järgmistel reisidel ka vabandust rebaste ees nende ristimata jäämise pärast. Igaüks ju nägi, kui tihe oli meie graafik ka kui ebareaalne sõnapaar „vaba päev“. Aga mulle meedis ikkagi.


Sulev
Ca 12:00. Praam Regula. WC -s tuli mõte, et peaks pea kohe ära pesema. Mõte süvenes, kui kõrvalkabiinist tuli veekohina saatel Mati. Kuid Kaupo ema ajab juba sületäite kaupa hagu saunaahju - saab siis ehk seekord (pestud) heaga.


Reisist... Ma usun, et need pildikesed, mis igale ühele meelde jäid on püsimällu salvestatud. Buss ei ole kuni Virtsuni katki läinud, piiridel ei nöögitud, altkäemaksu ei makstud – kõik läks hästi. Lisaks joodi ära ligi 80 l veini ja u 100 l vett, varastati lugematu hulk puuvilju ja kaks arbuusi, roniti jalgupidi kivihunnikute otsa, kui Kivirähku tsiteerida, ja käidi ujumas. Ning, mis põhiline – ühtegi vingatsit ei olnud kaasas. Aga uue sibulatükeldaja avastasime küll.


Teeme järgmine kord uuesti! Aitäh kõigile!

 

Tagasi....

| Üles |

 


Privaatsustingimused Kasutustingimused | Sitemap

 

Viimati täiendatud: 21 juuli 2024

©Sulev Nurme 1997-2024. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved