Autoga läbi Preisimaa...

 Tripi kaart | Tagasi (reisikirjad)

 Põhja-Poola reisikiri pildis. 02.08. - 10.08.2019

Torun

Ühel kevadõhtul grilli sussutades võttis sõber Marko üles teema, et võiks minna lastega Poola. Et nii lihtsalt, ilma väga suuri plaane tegemata. Võtaks autod ja vaataks mis saab. Olin pikemalt mõtlemata nõus ja nii istusimegi augusti esimesel nädalalõpul autodesse, et minna avastama Lääne- ja Ida-Preisimaad või kaasaegses Poolas siis Warmia-Masuria ja Pomerania maakonda. Aega võtsime nädalajagu, peakorteri plaanisime pooleks ajaks Gdanskisse, ülejäänud poole mõtlesime, et vaatame, kuhu ja kuidas. Et mingi plaan peab inimesel ikka olema, panime paika mõned suuremad ja klassikalisemad sihtkohad nagu Gierloz (Hundikoobas), Gdanski vanalinn, Malbork, Torun ja Olsztynek, nende vahele jätsime aga vaba ruumi, mille lõpuks täitsid kõik need kohad ja tegevused, mis tuleb ära teha, kui reisiseltskonnas on mõned koolieelikud ja algklassi-tüübid.

Preisimaa on lahe. Isegi see versioon, mis tast Puna-Poola ajal tehtu peale järgi jäänud on; vanu häid aegu meenutavad mõned kohanimed ja vahvärk-hooned vanalinnades - on täitsa vaatamist väärt. Ja leiab ka täiesti erilisi ja Euroopa või maailma kontekstis unikaalseid nähtusi - nagu näiteks Turin, ei - pardon, Torun ikka, Gdanski kraana, Sopoti promenaad, Malbork või Elblagi laevaliftid. Ja mis kõige selle juures on huvitav - kõik, alustades piletitest ning kütusest ja lõpetades restoraniarvega, on eestlasele peaaegu poole hinnaga. Tegelikult teeb meele mõruks, et reisides läbi Baltikumi jõuab pärale kurb ja mõtlemapanev tõsiasi, et Eesti hinnatase tundub olevat piirkonnas kõige kallim. Juba Valkas lajatatakse Viršu tanklas Olerexi kaardi näitamisel Tartu tasemest peaaegu 10 senti odavama kütuseliitriga... Ent päris huvitavalt võib tunda end mõnes Poola supermarketis, kus vägisi jääb mulje, et mõne hinna tagant on lihtsalt null ära unustatud. Aga see selleks... Mina kogesin tänu sellele tripile igatahes hoopis üht uut Poolat, mida ei saa kuidagi iseloomustada kogu selle jubedusega, mis Via Baltica pikendusel kuni Varssavini ja sealt piki magistraale aastaid kogeda võis; kus tervisele oli kasulikum sõita riigist läbi võimalikult non-stop. Ei, hoopis kulgesime vanade alleedega pärjatud külamaastikel, mida kaunistavad kirikud, vanad kõrtsihooned, ägedad vanad kivihunnikud või misiganes muud põnevad katuseta alused ja katusealused, mida on väisanud kui mitte keegi teine, siis Kopernik vähemalt. Torunis, Sopotis või Gdanski vanalinnas jalutades ei jäänud küll muljet, et kolad ringi mõnes Ida-Euroopa linnas. Pigem tekkisid (ajaloole mõeldes ootuspäraselt) assotsiatsioonid mõne Saksamaa, Prantsusmaa või Põhja-Itaalia nurgaga. Mäletan end ikka kordi ja kordi imestunult endalt küsimas - "On's see tõesti Poola!". Aga oli. Väga tore, küll omade kiiksudega, kuid ikkagi lahe. Isegi lapsed olid seda meelt...

* * *

Kokkuvõttes sõitsime maha oma 2600 kilomeetrit vana Preisimaa teedel. Seekord ma ei tähendanud omi mõtteid üles. Sestap kasutan järgnevalt mõne pildi sisu selgitamiseks rohkem teiste mõtteid. Niisiis...

Fotod: Sulev Nurme

Ida- ja Lääne-Preisimaa

| Üles |

Üles | Järgmine

Varane "väljasurnud" laupäeva hommik Kaunases. Traataedadesse piiratud kuulsal jalakäijate tänaval hulkusid ringi hommikukohvi otsinguil vaid mõned hilised peolised ja eksinud turistid.

| Üles |

• #Visit Kaunas

Esimene peatus: Rastenburg (Gierloz). Ma pole eriline sõjaajaloo sõber, aga Hitleri betoonist punkrilinnaga tutvumise vastu ei olnud ka nagu midagi. Teisalt, ega nagu seal midagi niiväga näha ei olegi - hunnikute viisi 1940-te alguse saksa raudbetooni, mille 7 m koorikuid algul sakslased ise ja siis nõukogude punaväelased on püüdnud saamatult hädapäraselt õhku lasta. Ei teagi, mis on totram, kas unistus pommikindlast maailmalõputoast või unistus selle mõttetu betoonikolaka taevasse laskmisest. Gierlozist leiab ka tagasihoidliku mälestusmärgi Hitleri mõrvakatsele. Ups, õigus, kui tahetakse mõrvata diktaatorit, siis nimetatakse seda atentaadikatseks. Aadu pääses sellest terve nahaga, aga surma sai hulk teisi inimesi. Kuigi jah, ilmselt tehtuks neilegi aasta hiljem rõõmsalt kaelakooku nagunii. Seega, pole vahet. Ja veel... Silma jäi üks üüratu kaldus plokk, mille alla pannakse tseremoniaalselt toeks pulgakesi, heaks õnneks või nii... Et Reichi raudbetoon on nagu hiiepärn või ohvrikivi vms... Tundub, et kõik puuslikud on väärt kummardamist. Inimesed on ikka idioodivõitu. Aga heakene küll... Thirdreichruins.com kirjutab:

"Adolf Hitler's primary command headquarters on the Eastern Front was located near the town of Rastenburg in East Prussia (now the town of Kętrzyn in Poland). Hitler called this headquarters complex the "Wolfschanze," which is generally translated into English as "Wolf's Lair" (although a closer translation might be "Wolf's Fort," as a Schanze is an earthwork fortification). The name is sometimes spelled Wolfsschanze, but on this page I use the spelling found on period documents. The Wolf's Lair was the largest of Hitler's field headquarters and he spent more time there during World War II than at any other command site."

 

 Aga jättes ära kogu selle betoonimaailma taustsüsteemi ja tähendused, siis peab tunnistama, et selles lagun'd ning sammaldunud betoonilasus on mingi omapärane ja kaasakiskuv maaliline noot. 

Wolfschanze - Hundikoobas. Sammaldunud betooni ilu

| Üles |

Wolfschanze - Hundikoobas. Pea kohal 8 m betooni

| Üles |

Wolfschanze - Hundikoobas. 1944. a armatuur

| Üles |

Göringi villa...

| Üles |

...ja punker

| Üles |

Aadu punker

| Üles |

Anna idiootidele ikoon. Vol 1.

| Üles |

Anna idiootidele ikoon. Vol 2.

| Üles |

Hundikoobas. Mälestusmärk tapmiskatsele...

| Üles |

Kolmas peatus: Gdansk, Brzežno. Loojanguks maabusime Gdanskis. Koha - kena rohelusse uppuva kahekorruselise maja, - ei oska ette kujutada paremat paika lastega olemiseks - olime poolkogemata bronninud mõneks päevaks Brzežnosse, mis on Gdanski loodepoolne linnaosa - biitšist vaid paarisaja meetri kaugusele. Gdansk ei olnud tegelikult päris juhuslik valik: linnast tunni-paari sõidu kauguselt leiab mitmed põnevad kohad Preisimaal. Kas, kuidas ning mis järjekorras neid kohti läbi käia, pidime laskma otsustada Ilma Taadil ja hommikusel hetkeemotsioonil. Üks plaan ent oli kindel - veeta üks päev Gdanski vanalinnas...

Autovaba päev: 100% turistid

| Üles |

Niisiis otsustas hommikune kohvipaks autovaba päeva kasuks Gdanskis. Päev algas ebaõnnestunud katsega kodu juures lapsi meres ujutada - selleks oli ilm liiga külm ja tuuline. Sestap ostsime tervituseks jäätist ja siis trammipiletid. Vaksali juures trammilt maha astudes koperdasime kogemata elektriauto otsa, mis linnatuure teeb. Õigemini silma jäi kõigepealt tuuriauto kaunitar ja siis tuli mõte tuurile minna - olen alati vaadanud noile kaadervärkidele linnavahel pisut võõriti, aga puhtalt huvi pärast mõtlesime proovida. Sain neiuga vesteldes hinnast pisut valesti aru ja kui siis oli tuuri alustamise aeg ja maksmise koht, tegi daam pisut üllatunud näo ja ütles, et tahab poole rohkem. Me siis selle peale, et hea küll, vabandust ja need muud sõnad - me lähme siis omapäi. Seepeale kuulsime, et me tunduvat talle kenad inimesed ja ta võib meile teha ka poole odavamalt. Nii see tutvumine vaatamisväärsustega Gdanskis siis lahti läks. Ei kahetse neid tuuriks makstud zlotte - tüdruk, kes õppis ülikoolis küll hambaarstiks, oli õppetükid kunstiajaloost kenasti endale selgeks teinud ja jutustas-näitas järgmise tunni jooksul päris ägedasti linna.

Vanalinn vanalinnaks - kolasime seal veel kogu pika pärastlõuna omapäi, kuid Euroopa Solidaarsuse Keskusesse me poleks kindlasti viitsinud ise minna. Aga tasus... Niisiis - neljas peatus: Euroopa Solidaarsuse keskus.... Visitgdansk.com kirjutab:

"The impressive rusty block resembles a ship’s hull. This characteristic expressive building covered with corten steel dominates the landscape of the former shipyard terrain. The jacket worn by 20 year old shipyard worker Ludwik Piernicki when he was shot, a victim of December ‘70, the sign with the 21 postulates, hanging during the strike in August ‘80 at the gate of the Lenin Shipyard in Gdańsk, the crane, on which Anna Walentynowicz worked, Jacek Kuron’s desk, a gift from his wife ... almost 1,800 unique memorabilia! The modern, multimedia exposition of the European Solidarity Centre dedicated to the history of Polish freedom and the “Solidarity” movement"

Ja neljanda peatuse jätkuks -"Solidaaruse" muuseum. Wikipeedia kirjutab:

"Solidaarsus (poola keeles Solidarność, täieliku poolakeelse nimega Niezależny Samorządny Związek Zawodowy "Solidarność") on Poola ametiühing, mis sai tuntuks oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Wałęsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni.
Ühing loodi augustis-septembris 1980 Gdanski laevatehases. Ühing legaliseeriti 10. novembril 1980. Jaanuaris 1982 keelustasid Nõukogude võimuorganid ühingu tegevuse. Detsembrist 1981 kuni 1986. aastani tegutses ühing põranda all. Ühing taaslegaliseeriti aprillis 1989."

 

"Solidaarsuse" muuseumis

| Üles |

Viies peatus - Gdanski Poola postkontor, mis ajalukku on läinud 1939. a tarkusepäeval aset leidnud postihoone kaitsmisega. Wikipedia kirjutab:

"On September 1, 1939, Polish personnel defended the building for some 15 hours against assaults by the SS Heimwehr Danzig (SS Danzig Home Defense), local SA formations and special units of Danzig police. All but four of the defenders, who were able to escape from the building during the surrender, were sentenced to death by a German court martial as illegal combatants on October 5, 1939, and executed."

Gdanski Poola postkontor

| Üles |

Kuues peatus: Gdanski vanalinn...

Kuigi on avalik saladus, et Gdanski vanalinn lasti teises ilmasõjas üsna peeneks ning ehitati poola restauraatorite poolt Viollet le Duci vaimus üles keskaegsemana kui ei kunagi enne, on selle laiemaks ehitatud tänavatel siiski mõnus jalutada. Isegi kui temperatuur tänavakividel tõuseb kolmekümne ligi ja kogu tänavaruumi lihtsalt ummistab pühapäevane Poola siseturistide mass. Aga vanalinnast väljas on pilt veel hullem - kõik tänavad on umbes autodest; olevat Gdansk ju Poola kõige autodest ülekoormatuim linn. Kuuma vastu aitab lody ja ülerahvastatuse nautimises sõõm jahedat likier truskawkowy't...

Vanalinna peatänav Dluga ja...

| Üles |

... ja Kuldvärav

| Üles |

Seitsmes peatus: Gdanski Maria kirik. Wikipedia:

"Basilica of the Assumption of the Blessed Virgin Mary (Polish: Bazylika Mariacka Wniebowzięcia Najświętszej Maryi Panny w Gdańsku), is a Roman Catholic church in Gdańsk, Poland. Its construction began in 1379, or 1343 according to the official website. With its volume between 185,000 m3 and 190,000 m3 is currently one of the two or three largest brick churches in the world, and one of the two or three largest north of the Alps. Only San Petronio Basilica in Bologna, comprising 258,000 m3 is larger, Munich Frauenkirche and Ulm Minster also comprise 185,000 to 190,000 m3. Between 1536 and 1572 St. Mary's Church was used for Roman Catholic and Lutheran services simultaneously. From the 16th century until 1945, when Danzig became Polish Gdańsk,it was the second largest Lutheran church in the world. It is 105.5 metres (346 ft) long, and the nave is 66 metres (217 ft) wide. Inside the church is room for 25,000 people. It is an aisled hall church with a transept. It is a co-cathedral in the Roman Catholic Archdiocese of Gdańsk, along with the Oliwa Cathedral."

• #Gdansk sights

• #warszawaguide.info /Gdansk

• #Gdansk

• #Neptunes Fountain, Gdansk

• #crane

• #visitgdansk.com/ the-crane

• #visitgdansk.com/ european solidarity centre

• #Defence of the Polish Post Office in Danzig

• #St. Mary's Church, Gdansk

Et uue päeva hommik tõotas Gdanskis vihma ja Elblagis vaid vihmavõimalust, otsustasime vaadata sel päeval ringi sealkandis. Kuna lapsed avaldasid soovi näiteks loomaaeda minna, siis kuugeldasin ja leidsin mingi asutuse, mis pakkus end välja ka kui loomaaed. Kohale jõudes see nüüd päris loomaaed ei olnud, kuid igasuguseid ägedaid tegemisi ning poolnaljakaid-pooljaburaid vaatamisi kõiksuguses vanuses lastele ja lapsevanematele sääl jagus. Seega - kümnes peatus: Rodzinny Park Rozrywki - Nowa Holandia...

Nowa Holandia. Rodzinny Park Rozrywki Elblag (Elbig)

| Üles |

Nowa Holandia. Niisama fun

| Üles |

Nowa Holandia. Müütiliste elukate rada

| Üles |

Nowa Holandia. Rapa Nui ja ...Stonehenge!?

| Üles |

Nowa Holandia. Loomaaed

| Üles |

Augustowi kanalit ma juba teadsin ning olin näinud - kanal nagu kanal ikka. Elblagi kanal seevastu on maailmas eriline. Nimelt ei ületa laevad kõrguste vahesid mitte lüüsidega, vaid raudteel: laevad aetakse rööbastele ja kanalite vahele jäävate ühenduskraavidele ehitatud sama kraavi vee jõul töötavate hüdrotõstukitega veetakse mäest üles või lastakse mäest alla. Tõstukeid kanalil on kokku kuus. Ilmaimet, kuidas üks jõelaev mäest alla veeti, nägime omilgi silmil, ehk siis - üheteistkümnes peatus: Elblagi kanali tõstuk Jelenie külas.

Elblagi kanali tõstuk Jelenies

| Üles |

Tasuta lõbustuspark Jelenies - küll vaid kohalikele lastele

| Üles |

Kanali äärest startides jagunesime kaheks, teise auto rahvas valis Elblagi, meie Fromborki. Tõsi, esialgne kavatsus oli käia ära Fromborkis ja tagasiteel ka korraks linnuke kirja saada Elblagis, kuid pimedus jõudis enne pärale ja jäi Seekord Elblagi vanalinn vaatamata. Aga miks minna Fromborki? Esiteks on sinna viivate teede vanade tammejändrikest alleede all kulgedes võimalik tunda vana Preisimaa-aegade kauget kaja, kus alleed märkisid teid mõisast mõisasse. Frombork ühes teiste Preisimaa linnadega jagas teise ilmasõja järel sama saatust - kõik sakslased küüditati ära Saksamaale. Samas nagu paljudes teisteski külakestes, millest läbi sõitsime, see "saksalikkus" nõukogude Poola linnaplaneerimise ja ehituskunsti kiuste on linnasüdametes siiski olmas - oli ka Fromborkis. Teiseks on Frombork üks mõnus väike linn - kusagil täiesti pärapõrgus Varssavi poolt vaadates ja seepärast turistivaba. Kolmandaks on Fromborki katedraali kalmistule (aga linna kohal kõrguv katedraal (1388) koos seda ümbritseva linnusega on äärmiselt imposantne) maetud Nikolaus Kopernikus; või kuidas ta eesti keeli õige oleks kirjutada - Mikolaj Kopernik. Seepärast meie kaheteistkümnes peatus oligi Frombork. Vikipeedia kirjutab:

"In the Middle Ages, the inhabitants were mainly merchants, farmers and fishermen. The most famous resident was the astronomer and mathematician Nicolaus Copernicus, who lived and worked here as a canon (1512–16 and 1522–43). Copernicus is said to have jokingly called it "Weiberstadt" ("Wives' Town") or "Gynepolis" (in Medieval Greek). /.../ The astronomer wrote his epochal work, De revolutionibus orbium cœlestium in Frombork, northeastern Poland. In his book, written in Latin, Copernicus used the Latin name of the town and region - Frueburgo Prussiae. Shortly after its 1543 publication, Copernicus died there and was buried in the town's cathedral. /.../ In the northwest corner of the (Frombork) cathedral grounds is Copernicus' tower, and in the southwest corner an octagonal building with a square bell tower and a small planetarium and a Foucault's pendulum."

| Üles | 

• #Nowaholandia

• #/Elblag Canal

• #/Frombork

• #/Nicolaus Copernicus

Järgneva päeva esimene pool kulges Heliose vankriga Kaalis alla kukkunud Phaetoni õdede pisaraid - merevaiku - otsides ja niisama rannatades Brzežno liivadel. Aga noid pisaraid on liiva sees palju - nägime isegi stalkereid, kes pruune tükikesi taga otsides sellega leivakõrvast teenivad. Ega see ilmselt mingi kullaauk ei ole...

Pärastlõunaks ajasime end Gdyniasse. Sihiks oli eelkõige Gdynia sadam ja lastele lubatud okeanaarium. Niisiis, kolmeteistkümnes peatus: Gdynia akvaarium. Akvaariumi kodulehelt võib lugeda:

"Gdynia Aquarium has been operating in Gdynia since 1971. For more than 30 years, it was called the Oceanographic Museum and Marine Aquarium of the Sea Fisheries Institute in Gdynia. Because the name was too long and became inadequate to the function of this place, the decision was made to change it to the Gdynia Aquarium. However, it is worth remembering the history of the institution that is inherent in the history of the Marine Institute of Fisheries – State Research Institute, which dates back to June 18, 1921."

 

| Üles |

• #Gdynia

• #akwarium. gdynia

• #Sopot

• #Pier in Sopot

• #krzywydomek.info

• #Pier in Sopo

| Üles |