Proloog
Järgm ine
Põltsamaa
jõe matk 24 - 26. aprill 2015
Kui kunagi ürgammu
sai mindud seltskonnaga metsanduse I kursuselt Sännast Mustjõe peale, poleks uskunud,
et veel 20 aastat hiljem sama rahvas, õigemini küll
II Laager
Elu
teeb korrektuurid... Sel aastal jäi mitmel põhjusel lihavõtete aegu jõele
minemata. Ja kui veel nädal tagasi köhisin nagu hobune oli korraks tunne, et see
kevad vist jääbki jõele minemata. Seda enam, et pea pooltele, kes saanuksid
lihavõtete aegu kampa lüüa, hiljem ei sobinud. Samamoodi oli ka jõega. Kui
Lihavõtete ajaks oli kaalumisel mitu varianti, neist võib-olla enim mokkamööda
Rinda-Irbene jõgi naabervabariigis, siis nüüd ei hakanud tõsisemalt valima ja
peale üht kerget siidriõhtut sai Marko tungival soovitusel pandud plaan paika
minna Põltsamaa jõele, aga mitte alamjooksule nagu 8 aastat tagasi, vaid pigem
ülem- või ülem-keskjooksule kulgema läbi maaliliste Endla LKA maastike.
Lahkumine Tartust oli peaaegu rahulik, nagu tavaliselt, kokkulepitud
ajagraafikust tund aega maas, kuid see-eest rõõmsalt. Isegi paduvihmasabin, mis
linnast Piibe maanteele keerates ootamatult kogu ilma halliks muutis, ei suutnud
päikeselist meeleolu märgatavalt langetada. Ka Andrus oli rõõmus, kuigi olime
lubanud ta Vägeva jaamast juba kaks õlut tagasi peale korjata. Arvatavasti
süüdimatust optimismist ning Kopke Tawnyst katalüseerituna sai ka Ilma Taat aru,
et ei ole mõtet peaga vastu seina joosta - me läheme jõele nüüd igal juhul -
ning nii maabusime Pagari silla juures juba kaunis õhtupäikeses. Ainult tuul
tahtis esialgu ära tappa, kuid paati istudes jäi seegi metsa ning kaldaveeru
varju.
Ja nii
need kolm päeva voolasid... päikeseliselt, isegi viimase päeva vihmasagaratest
hoolimata. Esimese aerutõmbega tuli juhe seinast välja ja pole praeguse hetkeni
päris seinas tagasi. Kuldne päikeseloojangu peegeldus, jõe ja puukõdu lõhn,
rumm... Marko lause peale paarisada meetrit defineerib reaalsuse:
"Ma
saan siin praegu väga hästi aru, miks oli vaja jõe peale tulla!"
Nõjatun seljakotile... Jõgi voolab must läbi viies kaasa
kogu hinge kogunenud saasta. Kusagil ajusopis hakkab tiksuma
...
Ali Farka Toure - Savane...
***
Tänud Aivole transa eest!
Fotod: Sulev Nurme, Hele Nurme
Kobraste kättemaks... juba esimesel õhtul
| Üles |
|
