Ei hakka
siinkohal midagi uut välja mõtlema, vaid kopeerin juba meistriklassi
tutvustava teksti, kuigi võib-olla siiski pisikeste kommentaaridega ning
teemalaiendustega.

| Üles |
Mõte
Õisu parki, kui eriotstarbelist käsitleda tundub esmapilgul pentsik.
Miks selline teemavalik ja kuidas seostub eriotstarbeliste aladega? Ent
seda sellisena võtma ajendas kellegi väide tudengite seast, et parkidest
on räägitud juba küll ja küll. Seepeale tekkis mul mitmeid küsimusi ja
mida rohkem neile mõtlesin, seda vähem teadsin vastuseid. Aga mis on
ikkagi park? Kas see on kellegi meelevaldne meelekujund, kapriis,
nägemus? Kas me võime parki, kui see on loodud kõikide maastikukujunduse
teooriate kohaselt, ilusaks pidada või kuidas üldse ilu maastikus,
pargis hoomata? Üha rohkem tekkis tunne, et maastik suuresti, õigemini
enamus neist karakteristikutest, mis meie jaoks määravad, kas see, mida
näeme on ilus, on kaasaegses maastiku kujundamises sageli tagaplaanil.
Kas ilu on ainult visuaalne või on olulisem see nähtamatu kontekst, mida
visuaalne eneses sisaldab? Emotsioon... genius loci....Kas
maastiku, pargi ilu erineb kuidagi ilusa naise ilust? Või mis on siis
need tegurid, mis meie jaoks pargi kauniks teevad? Seepärast tunduski
ahvatlev tegeleda ilusa pargiga, kui eriotstarbelisega. Objektina nende
küsimuste üle järele mõtlemiseks sobis Õisu suurepäraselt - selle pargi
- nagu paljude vanade parkide - ilu ei ole vaatajale otse serveeritud,
pigem vastupidi, see on peitunud lagunemisse ja möödunud ajastute
jälgedesse niivõrd, et esmapilgul on justkui raske midagi, mis paelub,
üldse leida. Seepärast, ühena Liivimaa suurejoonelisematest parkidest
andis Õisu lootust pakkuda avastamisrõõmu ja ainet mõtiskluseks.
Eks see
ole teatav filosoofiline spekulatsioon, kuid üldiselt võttes on
tänapäevase aia-pargikujunduse juhtivaks pooleks on sageli
funktsionaalsus ja ökonoomsus, millele allutatakse esteetilisus. Praegu
ei tehta parke puhtalt esteetika pärast, seda ei soovi (ei oska soovida
ja pole ilmselt „puhast“ vajadust) tegelikult ka praegune "ühiskondlik"
tellimus. Õisu park on olemas puhtalt ilu ja olemise pärast - luksuslik
mõtlemise koht, villa (tsitaat EBU-lt); kõik muud "otstarbed" selles on
sekundaarsed. Loodud algselt kantuna ideest, mille märksõnadeks võiks
olla „esitlus“, „üllatus“, hiljem on määravaks olnud märksõna
„mõtisklus“. Seepärast võib ajaloolisi parke, Õisut nende hulgas, pidada
eriotstarbelisteks. Õisu on oma erilisel moel – kauneim ja terviklikum
mõisaansambel Liivimaal - ning ka tänu heale säilivusele on vanade
parkide peegelduseks üldisemas mõttes – seega täiesti „eriotstarbeline“.
Põhieesmärgiks Õisus olles oli minna parki sisse esmalt muidugi
jalutama, kuid sügavamal parki minnes siiski arutlema. Arutluse
juhtlõngadeks said maastiku abstraktne ilu ja selle kandjad pargis ning
atmosfäär, paiga vaim - genius loci. Hea eeltöö selleks oli
ülesanne, mis lubas läbi videokaamera süüvida kalmistute olemusse ning
ettekanne,
mis andis juba enne Õisu jõudmist mõtteainet (vähemalt pidi andma).
Õisus
oldud aja tulemusena oli mõte, et võiks seinale kirjutada need üldised
visuaalsed nähtused, mis on aluseks mistahes maastiku tajumisel ja/või
teadlikul kujundamisel. Konkreetne tulemus sellest võib-olla ei
väljendunud nii täpselt - me ei pannud kirja ühtegi surmtõsist
aktsioomi, kuid pühapäeva lõunal, kui vaatasime koos neid skitse pargist
jäi mulje, et kusagil ajusopis, võib-olla isegi pisut ebaselgena on
sündinud uus tajumine, uus teadmine. Pildid, mis esitasite ei ole
tühipaljad kritseldused, vaid sügavad sissevaatamised parki ning
iseendasse - nagu muuseas ka need videod kalmistutest. Ma arvan, et see
on palju olulisem, kui mistahes hulk kirjapandud sõnu. Seda, et Õisu
mõisa/pargi vaim oli nende päevade jooksul õhus näitavad teie
joonistused väga ilmekalt. Ning tagasisidemeks - mis on minu meelest
selle meistriklassi parim tagasiside üldse - oli Urmas Tuuleveski
kommentaar skitsidele eelmisel nädalal (nov. 06) - "kartsime, et
kohale jõudes näeme kibestunud joonistusi sellest, mis pargis on
valesti, aga kohale jõudes nägime hoopis midagi muud, nägime parki!"
Lugesin
läbi ka teie esseed,
mis eelpooltoodud muljet vaid süvendasid - te nägite puude taga parki,
ilu, mõtet, ideed ...

Hopp!
| Üles |
|
Esseede, algselt
ettekannete,
teemad olid
valitud selliselt, et neid järjest kuulates tekiks ülevaade, mida
õhtumaises aiakunstis on kauniks peetud, mis võiks olla need nähtused,
mõtted, unelmad, mis aia kauniks teevad praegu. Õisus kokkuvõtteid
kuulates jäi mulje, et vähemasti inimesed on võtnud vaevaks ja lugenudki
Vitruviust, Albertit, Palladiot, Platonit... Esseid lugedes jäi samuti
selline mulje, kuigi kirjasõna näitas siiski selgelt, kes oli
ettekandeks-esseeks vajaliku kirjatüki läbi lugenud, kes mitte, kes
vaevus mõtlema... mõned ajasid siiski ka puhast jama. Aga enamus teist
oli siiski võtnud selle A4 formaadi-mõõdulise aja ja täitnud selle
huvitavate mõtetega. Uskuge - kolmanda kursuse kohta ei olegi see nii
tavapärane.
Ma ei hakka ütlema, kelle
esseest ma eriti ei arva. Küll tahaks esile tõsta Taavi Tohvri, Kadri
Uuseni, Jekaterina Masjagutova ja Elis Pajuste kirjatükid.
Hindan seda, et igaüks
püüdis (hoolimata sellest, kas oli oma kirjandust lugenud või mitte)
midagi sügavamat tavapärasest välja öelda. Noppisin teie esseedest mõned
tsitaadid - igast tööst ühe. Need - mõned tõsised, mõned huumoriga
võetud, näitavad ka pisut teie-minu suhtumist tehtu tegemisse ja
lugemisse. Ma ei valinud tsitaate väga juhuslikult - püüdsin tabada teie
enese head mõtet, mõtet, mis võtaks kokku kogu essee, aga ei oleks
viimane lause. Mõnes essees oli see kerge, mõnes võimatu... Mõni tsitaat
on justkui kontekstiväline, mõni mitte. Miks mõni nimi on tituleeritud
Tundmatuks Autoriks? Aga seepärast, et saadetud failides ei olnud
autori nime. Meili järgi ma aga ei hakanud tuvastama - elementaarne on
ikka oma mõtetele nimi alla kirjutada (kui arvate, et teie mõtted nii
kehvad on - no siis ei maksa paberit määrida). Aga otsustage ise...
Kristjan Nigul:
Naudingus pole oluline ainult ilu, vaid ka keerulisemad aia väärtused
nagu isiklik kogemus, mälestused, hubasus, rahu, tasakaal jne. Need
tunnused on aga veelgi subjektiivsemad ja raskestimõistetavamad kui ilu
ise. Aias peab inimene tundma end hästi. Igaühel on oma aed.
Tundmatu Autor:
Ilma aiata on ehitised lihtsalt suured käsitööproduktid.
Alvar Schasmin:
Aed annab inimesele aega iseendaga olla ja mõelda ainult enesele. Seal
ei rõhu teda ei töökaaslased ei ühiskond ei keegi.
Elis Pajuste:
Kui looduslikud vormid omavad jumalikku eksistentsi täiuslikus maailmas,
peaks need olema hõlmatud arhitektuuri ja aiadisaini.
Priit Paalo:
Olles kristlased või maausulised, ei saa me põgeneda tõsiasjast, et
oleme osa kristlikust kultuuriruumist, mille alus on Piibel.
Anni Luht:
Kuna mõiste park on väga laiaulatuslik, siis võib öelda, et selle
tähendus tuleneb eelkõige inimese seest ning igaüks käsitleb seda
individuaalselt.
Ivar Kaljo:
Kui aluseks võtta Leone Battista Alberti raamatuid üldise arhitektuuri
kohta siis võib ruumi kirjeldamist ja kujundamisest rääkima jäädagi.
Liis Laine:
Ilmselt peitubki tõde kuskil äärmuste vahepeal, kuldsel keskteel.
Kokkuvõtlikud sõnad kunsti eksistentsi kohta on lausunud Lennart Meri
oma teoses „Hõbevalge“: „kunst on paratamatus.“
Taavi Tohvri:
Kunstiga püütakse väljendada ilu. See ei tähenda seda, et ilu luuakse
koos kunstiteosega. Viimane on ainult bookmark, mis viitab millelegi
sootuks kõrgemale. Seda ei ole võimalik taandada ühesse maali või aeda.
Maal iseenesest on ainult lõuend ja hulk segatud-kõrvutatud värve, nagu
aed on ainult taimed ja keskkond, millesse need seatud on. Ilu on
midagi, mis on olemas autoris ja vaatlejas ning mõlema jaoks konkreetses
teoses. Viimases seetõttu, et sellest saab idee kandja.
Jekaterina Masjagutova:
Arkaadia olulisus paradiisina seisnes sellest, et Rooma poeet Vergilius
valis selle nime idüllilisele paigale, kus noored armastajad elavad
meeldivates maakohtades, kus on /.../ lilledega kaetud nõlvad, vulisevad
ojad, laulavad linnud ning on eelkõige küllaldaselt jahe - vilu, millest
Vahemere päikesele leevendust otsida.
Kadi Markna:
Park peaks olema looduse või ilu nautlemiseks, võimalus astuda hetkeks
välja kivist ja klaasist linnaruumist. Muutes pargi kirevaks ja
mitmekülgseks keskuseks, kaotab ta oma algse idee.
Kadri Uusen:
Idee on jumal. Objektiivne maailm eksiteerib meist sõltumatult.
Subjektiivne on see, mis eksisteerib tänu meile, meie tunnetamisele. Kui
inimene ei ole võimeline nägema asjade sisse, siis endasse vaadates pole
tal ka sealt midagi ilusat mõtet otsida, sealt leiab sel juhul ainult
koleduse ja nö saasta. Jumalik on märgata asjade tõelist olemust, minna
sinna sisse, tunnetada ja Mõelda. Objektiivne ja subjektiivne koos
moodustavad TÕE.
Tundmatu autor:
Inimene on sümmeetriline olend – käed, jalad, silmad, kõrvad jne. on
kõik paaris. Seetõttu tundub sümmeetriline talle ilus. /.../ Paistab, et
(Vitruviuse poolt, Nurme märkus) kirjutatu on nii võimas, et püsib edasi
ka siis, kui selle õpetuse järgi ehitatud hooned ja pargid on ammu
hääbunud.
Miina Kruusimägi:
Park on täis märke, ning et neid märke mõista, peab mõistma aega ja
inimesi.
Taavi Kask:
Maastik on üks kindel hetk, üks mälupilt, mis sisaldab endas kõikide
tajude mälestust ühest kohast, ühest hetkest, mis iga erineva mõistuse
jaoks on millegi pärast tähelepanu- ja mäletamisväärne.
Tundmatu autor:
Eeden on arhetüüpne aed, paradiiside paradiis ja kõigi aedade ema.
Liisa Maata:
Rajatud park aga räägib veel aastasadu oma omanikest. Park on kui
raamat. Iga nurgatagune räägib oma jutustust.
Kaarel Lääne:
Park kui inimhinge peegel – soov kontrollida ja samas olla looduse
lähedal.
Carmen Kressa:
Mõis kui nähtus on mingis mõttes meie maastikupildis ideaalse
maastikuidee kehastus- mõisnik lõi siia- meie külade ja metsade vahele
oma ideaalse maastiku... ta lõi midagi sellist, mis tal oma peas oli
silme ees, midagi mida ta kuskil oli näinud ...
Tundmatu autor:
Dominandid, vormid, kontrastid, pinnad, valguse mängud kõik asetatakse
maastikku näiliselt juhuslikult kuid ülimalt tasakaalustatult.
Kreete Mägi:
Ka tänapäeval haljasalasid luues arvestatakse eelkõige sealse
kontingentiga, kellele haljasala luuakse.
Eleriin Tekko:
Park on koht unistusteks ja fantaasiateks, mingisugune teine,
igapäevasest erinev maailm.
Mari Rohtla:
Lugedes Plinius noorema teksti, kus ta kirjeldab üht oma villat, püüdsin
esialgu kujutada ette, et loen mingisugust tänapäeval kirjutatud
kirjeldust. Kas, mina kui nö kaasaegse pargikunsti viljeleja, peaksin
seda esteetiliseks või mitte? Veider ongi see, et kui mõned pisiasjad
välja arvata, oli jutt küllaltki „tänapäevane”.
Tiina Nettan:
Tõdemust, et iluaiaks mõeldud ala tuleb puhastada kõikidest juurtest
tunti juba siis (keskajal, Nurme märkus.).
Muiseas, kui tahate
esseesid ise lugeda. Esseed on pdf formaadis. ...
Alvar Schasmin - Aed kui pelgupaik
Anni Luht - Park kui metafoor
Carmen Cressa - Platoni esteetilised printsiibid lääne kunstitunnetuse
põhialusena
Eleriin Tekko - Rooma villa aia esteetika kaasaegse pargikunsti
esteetika alusena
Elis Pajuste - Eedeni aed...
Ivar Kaljo - Klassikalise ruumikunsti põhitõed...
Jekaterina Masjagutova - Aed kui nauding
Kaarel Lääne - Park kui metafoor
Kadi Markna - Vitruviuse põhimõtted...
Kadri Uusen - Vaimsest ilust...
Kreete Mägi - Revolutsioonid aiakunstis
Kristian Nigul - Aed kui nauding
Liis Laine - Platoni esteetilised printsiibid...
Liisa Maata - Park kui metafoor
Mari Rohtla Rooma villa esteetilisus...
Miina Kruusimägi - Mis võiks olla ilu definitsioon aiakunstis läbi
aegade
Taavi Kask - Mis võiks olla ilu definitsioon maastikuarhitektuuris läbi
aegade
Taavi Tohvri - Intellektuaalsest ilust
Tiina Nettan - Revolutsioonid aiakunstis
Tundmatu Autor - Aed kui pelgupaik
Tundmatu Autor - Of Gardens. Francis Bacon
Tundmatu Autor - Revolutsioonid aiakunstis (2)
Tundmatu Autor - Vitruviuse põhimõtted lääne pargikunsti alustaladena
| Üles |
Urmas Tuuleveski
Teele Nigola
Juhan Maiste
Sulev Järve
Ilme Mäesalu
Eriti soe tänu
köögitädile!
...Ja loomulikult kõigile
teile, kolmandikud supernädalavahetuse eest Õisus!
| Üles |
Ajakava ja korraldus
Ajakava
Ettekanded
Grupitööd
Korraldus
Lisalugemist
(NB! Ajakavas ja
lektorites-juhendajates võib tulla jooksvalt muutusi!)
NB! 22.10.2008
algusega 10.00 Puiestee 78 klaasruumis: Maastiku skitseerimise
kiirkursus Robert Suvilt spetsiaalselt Õisu jaoks!
Tähelepanu ettekandjad!
Ettekanneteks on kasutada dataprojektor ja arvuti (laptop)
Neljapäev 23.10.2008
(ekskursioon)
8.00 Väljasõit Tartust (Puiestee 80 eest!)
9.00 Kärtsna (veab: Kreeta Sipelgas)
11.00 Polli (veab: Kreeta Sipelgas)
12.00 Heimtali (veab: Teele Nigola)
14.00...15.00 Lõunasöök (Abja-Paluojas või Viljandis)
16.00...18.00 Jalutuskäik Õisu pargis Urmas Tuuleveskiga
18.00...19.00 Õhtusöök
19.00 Park kui filosoofia, ettekanne prof. Juhan Maistelt
Reede 24.10.2008
8.00...9.00 Hommikusöök
9.00 Õisu pargi kui „eriotstarbelise pargi“ defineerimine. Tegevusplaani
tutvustus, grupitööde ülesannete jaotamine.
9.30 Ettekanded TTÜ maastikuarhitektuuri eriala magistrandidelt:
1. The Typology of the
Villa - Liis
2. The Ancient Roman Villa - Sirle
3. The Early Villas of The Medici - Kristiina
4. Palladio’s Villas and their predecessors - Erik
5. The Image of Country Life in Sixteenth-Century Villa Books
6. The Adventages of Villa Life - Eigo
7. The Palladian Villa in England
8. The Landscape Garden - Mari
9. Thomas Jefferson - Kristel
10. The Picturesque
11. Andrew Jackson Downing and the American Romantic Villa
12. The Modern Villa: Wright and Le Corbusier
11.00...13.30 Välitööde
aeg
13.30...14.00 Lõunasöök
14.00...14.45 Park, kompositsioon, ilu, ettekanne Sulev Nurmelt
14.45...15.30 Pargireljeef, ettekanne maastikuarhitekt Edgar Kaarelt
16.00...17.00 Eesti kalmistukultuurist ja mõisakalmistutest, ettekanne
Ilme Mäesalult
17.00...18.00 (18.30) Jalutuskäik päikeseloojangul mõisast mõisa
kalmistule ja tagasi koos „vanade tegijatega“, jututeemaks – pargi ja
maastiku suhted.
18.00...19.00 Õhtusöök
19.00 Kalmistuvideod ja selleteemaline arutelu, mida kommenteerivad
tegevad maastikuarhitektid
Laupäev 25.10.2008
8.00...9.00 Hommikusöök, jooksev info
9.00...13.30 Välitööde aeg
13.30...14.00 Lõunasöök
14.00...16.00 Pargipuistu tehnilisest uurimisest, ettekanne ja
resistograafi demonstratsioon Sulev Järvelt.
16.00...18.00 Ettekanded bakalaureuse tudengitelt etteantud teemadel
18.00...19.00 Õhtusöök
19.00... Ettekanded bakalaureuse tudengitelt etteantud teemadel
Park kui idee - mõtisklused koos maastikuarhitektide ja õppejõududega
Pühapäev 26.10.2008
8.00...9.00 Hommikusöök
9.00...11.30 Grupitööde vormistamine
11.30...12.00 Lõunasöök
12.00...14.00 Grupitööde esitlemine
| Üles |
Ettekannete (esseede) teemad
tudengitele
NB! Internetiallikatele on
lisatud teemadesse viited linkidena.
1. Carmen Kressa, Liis
Laine: Platoni esteetilised printsiibid lääne kunstitunnetuse
põhialustena (raamat
The Republic - Vabariik, X raamat)
2. Kadi Markna, Ulla Männi: Vitruviuse põhimõtted lääne pargikunsti
alustaladena (Vitruvius:
de Architectura 1 raamat ptk 1-7)
3. Priit Paalo, Elis Pajuste: Eedeni aed: aiakunsti filosoofia peeglina
(Piibel, nt. Tom Turner. Garden History)
4. Mari Rohtla, Eleriin Tekko. Rooma villa aia esteetika kaasaegse
pargikunsti esteetika alusena (näiteks
Plinius
Noorema tekstide järgi, Pompeij aedade kirjelduste järgi)
5. Taavi Tohvri, Kadri Uusen: Plotinuse tekstide mõju aiakunstile (Enneaadid,
ptk 9 "Intellektuaalsest ilust")
6. Maret Kargu, Alvar Schasmin: Aed kui pelgupaik
Hyperotomachia Poliphilii illustratsioonide põhjal
7. Ivar Kaljo, Helin Ilumäe: Leon Battista Alberti - mis võiks olla
klassikalise ruumikunsti põhitõdedeks (De
aedicatoria libri X - 10 raamatut arhitektuurist)
8. Liis Pihl, Annika Palu: Aiakunsti alused Francis Baconi essee
"Of
Gardens" põhjal
9. Kristian Nigul, Jekaterina Masjagutova: Aed kui nauding - näiteks
John Evelyni kirjelduste põhjal (John Evelyns diary)
10. Kaarel Lääne, Anni Luht: Park kui metafoor. Alexander Pope "Epistle
to Lord Burlington" põhjal
Chiswick
Parkile mõeldes
11. Miina Kruusmägi, Taavi Kask: Mis võiks olla ilu definitsioon
aiakunstis läbi aegade (läbi teoreetikute arvamuste - näiteks artikli
Tom Turner "Twenty top figures in the history of landscape architecture"
põhjal, või omal valikul)
12. Tiina Nettan, Kreete Mägi, Anne Ots. Revolutsioonid aiakunstis.
Maastikuilu mudel erinevatel ajastutel (kas mõni konkreetne ajastu või
läbi ajastute) ja selle peegeldused kaasaegses aiakunstis.
Kõik võiksid lehitseda
seda raamatut ja veel seda ramatut,m illele viitab
see (S. Ackermann - The Villa. Form and Ideology of Country Houses)
raamatut - on meie raamatukogus olemas.
Nagu öeldud – teemasid
võib omavahel vahetada... teemad ei ole üheraskused ja mõni algul kergem
tunduv on tegelikult raskem. Oluline on teie enese mõtisklus sellel
teemal, MITTE ajalooliste faktide kordamine. Ettekanne ei pea olema
pikk, aga asjal peaks olema sisu. Oodatud on eelkõige teie ENESE MÕTTEID
nendel teemadel, kuid eeldusel, et olete teemade juures olevate
allikatega siiski tutvunud. Tähtis on teada ettekannete juurde
soovitatud autorite teese ja siis edasi on ise kergem mõelda. Tähtis on
TEKST – esitlusviis on vaba. Ettekanded tehakse paarikaupa. Ettekande
ajal sama teemat teinud tudeng kuulab teise ettekannet ja oponeerib seda
- et see on harjutus ka lõputöö kaitsmiseks.
| Üles |
Grupitööd
Vastavalt ülesandele
teevad grupid vaatlused ja panevad siis kokku esitlusplakati. Plakat
tehakse „käsitööna“ – st kõik vaated, skeemid jms produtseeritakse
kohapeal vastavalt iga grupi fantaasiale. Esitluse juurde on kasutada
dataprojektor, kuid plakatid peaksid suutma kõneleda ka niisama ilma
videopildita.
Grupitööde tegemine eeldab välisvaatlusi ning skitseerimist natuuris.
Iga grupp (palju neid tuleb selgub kohapeal) saab ülesande vastavalt
märksõnale. Märksõnade genereerimisega alustame peale Juhan Maiste
loengut neljapäeval. Esimesed märksõnad võiksid olla: valgus, kontrast,
melanhoolia, tasakaal jne. Grupitööde põhisisu võiks kokku võtta nii, et
defineerides Õisut defineerime maastikukujunduse üldised põhimõtted. Aga
täpsemalt juba kohapeal.
| Üles |
Korraldus
Töö toimub Õisu mõisas,
saalis vm sobivas ruumis. Improviseerime kohapeale stuudio.
Ööbimine ja söömine on Õisu mõisas – kas härrastemajas või
valitsejamajas – täpsustub. Ööbimiseks kaasa magamiskott ja peno!
Kaasa tuleb võtta:
1. soojad riided (ainult Liviko aluspesust ei piisa) ja igaks juhuks ka
vihmavari/vihmakeep!
2. söök – kui õnnestub saada kohapeale toitlustamine, siis söögiraha –
täpsemalt selgub peale 15.10.2008.
3. joonistuspaber, kõva alus, pliiatsid jm skitseerimiseks vajalik
4. esitlus tuleb käsitööna – seega käärid, liim, teip vanad ajalehed
jms, mis võiks olla head esitlusplakati tegemiseks.

Õisu mõisa peahoone ja
valitsejamaja 1920-30-tel (fotod: Õisu mõisapargi muinsuskaitse
eritingimised
(koostamisel); Artes
Terrae OÜ 2008)
| Üles |
Lisalugemist ja lähtematerjale
Kaardid ja plaanid
Ülevaated mõisast ja pargist
Heldur Sander, Tiiu Helimets. Õisu mõis (Eesti Loodus)
Õisu mõis, Õisu maastikukaitseala - ülevaade Halliste VV kodulehel
Õisu mõis (www.mois.ee)
| Üles | |