Mustjõgi - Koiva - Gauja 1994

Sulev Nurme - maastikuarhitekt

Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi


 Mustjõgi 1994 | Amata-Gauja 1995 | Gauja 2005 | Mustjõgi 2010 | Tagasi


 

Proloog

Järgmine

 

Mustjõgi-Koiva-Gauja. 3. - 8 (?). oktoober1994

Kui kunagi ürgammu sai mindud seltskonnaga metsanduse I kursuselt Sännast Mustjõe peale, poleks uskunud, et veel 20 aastat hiljem

Strenci

l

1994. aasta sügisel oli selge, et lisaks mulle on nakatunud kevadisest retkest alates ka Andres, Mari ja Kersti. Minu näpp oli antud juba aasta tagasi Pärlijõel ning kevadel sain vaid oma nakkusele kinnitust. Gunn haaras oma super-süstaaeru ja tuli viiendaks käeks teise paati. Nii jagunes meie kahe dessandika vagel seltskond siis nii, et Andres, mina Mari, kui juba nö "vanad olijad" olime üks paatkond ja Gunn ning Kersti teine paatkond. Menning, hea mees, kes kevadel kamandas katusega päästepaati, oli seekord transa ja viskas meid õhtu hakul ära Taheva sillani.

 

Sõitsime jõge mööda alla, vahepeal palistasid kaldaid triibulised postid. Ühe silla all paadist välja tulles nägime üle silla sõitmas juba "valdede" numbritega autosid. Tollel hetkel olime piiri ületanud seega illegaalselt - sel ajal ju lausa piiril veel tembeldati passe. Tagasi Eestisse tulles küll mõtlesime, et kas templi puudumine või mõnel inimesel ka passi puudumine võiks olla probleemiks, kuid õnneks ei olnud... Kui lõpuks oma pampudega ning "Amsterdami" õlledega piirile koperdasime ja üliõpilaspiletitega  vehklesime, nentis tüdinenud piirivalvur lõpuks mokaotsast, et: 

 

"Tüdrukud, katsuge järgmisel korral matkale minnes normaalsed mehed kaasa võtta!"

 

Ent jõgi ja reis oli ilus! Soe pilvealune ilm, vahel sahmakas vihma, ent see-eest kuivad laagrikohad männikutes, kust leiab sületäite kaupa lõkkematerjali oma mandi kuivatamiseks. Praktiliselt külade ja sildadeta kulgemine kollaste liivakivikaljude vahel. Selles osas on jõgi juba nii suur, et ei ole vaja muretseda kopraorkide pärast, samas veel nii väike, et ei ole vaja end aerutades ära tappa.  Neljandal - so viimasel õhtul jõel - kulgesime mõned kilomeetrid enne Strencit lihtsalt kuuvalgel. Gunn ja Kersti jäid pidevalt paar jõekääru maha, hüüdes:

 

"Me peame pumpama!"

"Pumbke, pumbake!",

 

...irvitasime me tuuletus metsaõhtus vastu. Nende paat tõepoolest lekkis õhust... Lekke aga võis põhjustada mõni väsinud põhjaõmblus, irvakil paik küljeballoonil või mõni sähmaks elektrist, mis nende vahele selleks hetkeks tekkinud oli. Kui linnaserva lõpuks laagrisse jäime, tõmbas rohukõrred kergelt hõbedaseks.

 

Järgmine päev Strencis - aga pidime sobiva ühistransa ootuses seal passima päeval kella kaheni - on olnud ilmselt senini mu elu üks tšillimaid päevi. Niisiis...

 

Fotod: Gunn(ar) Saloste

I sild Läti Koival (Anni lähedal. mnt P23) [Google Street view]

| Üles |


 

Taheva sild
Järgmine  |  Proloog  |  Üles

 

3.10.1994. ca 20.00. Taheva sild

| Üles |

 

Start Taeva silla alt

| Üles |

 


 

Jõel...
Eelmine  |  Järgmine  |  Üles

 

Kaunid kaldad ja triibulised postid

| Üles |

 

Eksimist ei ole karta

| Üles |

 

Meie crew

| Üles |

 


 

...ja laagris
Eelmine Järgmine  |  Üles

   

Kuivatamine ja pakkimine

| Üles |

 


 

Strenci
Eelmine  |  Üles

   

5 päeva pärast

| Üles |

 


Teated | Kogemus | Portfolio | Galerii | Kontakt | Reisimine | Blogi

http://blogs-images.forbes.com/tomiogeron/files/2012/01/facebook_logo2.png

Creative Commonsi litsents

Viimati täiendatud: 01 jaanuar 2018

©Sulev Nurme 1997-2018. Kõik õigused kaitstud | All rights reserved